Home Eesti elu Haridus- ja Teaduministeeriumi uus kantsler soovib ministeeriumi näo senisest rohkem partnerite poole pöörata
Haridus- ja Teaduministeeriumi uus kantsler soovib ministeeriumi näo senisest rohkem partnerite poole pöörata

Haridus- ja Teaduministeeriumi uus kantsler soovib ministeeriumi näo senisest rohkem partnerite poole pöörata

Haridus- ja Teadusministeeriumis alustas tööd  uus kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kes soovib ministeeriumi töö ümber kujundada selliselt, et ministeeriumi sisuline koostöö nii majas sees kui ka partneritega oleks sisukam ja info erinevate osapoolte vahel liiguks paremini.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on muudatused vajalikud, et ministeerium jõuaks stabiilsesse tööjärku. „Nii on meil võimalus haridusvaldkonda senisest sisulisemalt arendada,“ ütles minister. „Loodan, et Haridus- ja Teadusministeerium on edaspidi senisest veelgi parem koostöine partner kõigile haridusmaastiku osapooltele.“

Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on Haridus- ja Teadusministeerium viimased neli aastat töötanud muutlikes oludes. „Oleme käivitanud Haridus- ja Noorteameti, samuti on hariduselu mõjutanud koroonaviiruse levik,“ selgitas ta. „Muutusi on palju ning neid muutusi on vaja analüüsida ja tegevusi kavandada. See eeldab ministeeriumilt senisest operatiivsemat ja sisulisemat toimetamist.“

Uus kantsler selgitas, et rohkem on vaja pöörata näoga oma koostööpartnerite poole ning kasutada paremini ära võimalused, mis aitavad tööd operatiivsemaks ja sisu toetavamaks muuta. „Ministeeriumi eesmärk peab olema see, et tegevused saaksid ka meie partnerite vaatest kõige paremini toetatud ja teostatud,“ selgitas Vinter-Nemvalts.

Kristi Vinter-Nemvalts tutvustas täna ministeeriumi põhimääruse muudatuse ettepanekut, mis näeb ette ministeeriumi struktuuri koondamist kolme suure valdkonna alla: üldharidus- ja noortepoliitika valdkond; teadus-, innovatsiooni-, kõrg- ja kutsehariduspoliitika valdkond ning haldusvaldkond. Kantsleri vastutusvaldkonnaks saavad lisaks keelepoliitika, strateegiline planeerimine ja kommunikatsioon, õiguspoliitika ja personalivaldkond.

„Osakondade ülesanded kujundatakse senise killustatud jaotuse asemel sisuvaldkondade järgi, pidades silmas sihtgrupi suurust ja sihtgrupile suunatud tegevusi,“ selgitas Vinter-Nemvalts. „Omavahel liidetakse lähedalt seotud sisuosakonnad. Eesmärgiks on ühtlasem ja koostöisem ning kiirem otsustusprotsess.“ Tema sõnul ei too need muudatused kaasa eelarvele täiendavat koormust.

Kui valitsus muudatused heaks kiidab, jõustuvad muudatused 1. septembrist.