
Äsja alanud kevadsemestril pakub Tartu Rahvaülikool Hõbegeeni aine all taas vanemaealistele sobivat koolitusvalikut. Hõbegeeni ainesse koondatakse kooli õppevaldkondadest need koolitused, mis koolitusjuhtide kogemuse põhjal kõnetavad vanemaealisi või on rohkem neid silmas pidades disainitud.
Vajadus selliseks lähenemiseks tuleb elust enesest. Tartu Rahvaülikool saab regulaarselt kõnesid, kus koolitusest huvitatud inimene küsib, kas ta on osalemiseks liiga vana, kuigi ülemist vanusepiiri ei ole. „Meie jaoks on see märk, et on õpihimulisi, kellele kulub ära selgem julgustus. Kes meie poole pöörduvad, on osaliselt oma kahtlusi ületamas, aga kui paljud üldse selleni ei jõua?“ tõdeb koolitusjuht Kersti Kohtla.

Tartu Rahvaülikool on läbi kümnendite olnud põlvkondadeülene õppimisrõõmule keskenduv paik. Kooli noorima ja vanima õppija vanusevahe on enamasti 70 aasta ringis, näiteks 2024. aastal 76 aastat. Siin on mitme põlvkonna koosõppimine samas klassis, õppestuudios või veebikõnes igapäevane. Hõbegeeni aine seda tõika ei muuda, vanemaealised võivad ja õpivadki jätkuvalt ka teiste ainete kursustel ning nooremad on teretulnud ka Hõbegeeni koolitustele. 2024. aastal oli Tartu Rahvaülikoolis 16% osalejatest vanuses 60+.
Hõbegeeni aine seda tõika ei muuda, vanemaealised võivad ja õpivadki jätkuvalt ka teiste ainete kursustel ning nooremad on teretulnud ka Hõbegeeni koolitustele.
Hõbegeeni alla sobitumiseks on kolm printsiipi: vanemaealistele temaatiliselt kõnetavam, ajaliselt sobivam või rahulikuma tempoga. Käimaläinud kevadsemestril leiab sealt temaatilisena suguvõsauurimise ja päevikukirjutamise, küünlapäeva küünlateo, korvipunumise ja vitsakorvi parandamise, rõivaste taaskasutuse, kevadise seebivalmistamise, portselanimaali. Ajaliselt mugavamad on keraamilise kruusi valmistamine ja pärastlõunane lillestuudio, rahulikumat tempot hoitakse inglise keel seenioridele gruppides (nullist ja A1.2 tasemel).

Geeninimelised ained said inspiratsiooni president Lennar Merist
„Kunst on paratamatus. Kunst on kultuuri geen, mis iseennast taastoodab ja niiviisi kultuuri kasvatab, ainsat keskkonda, milles inimese vaim saab hingata,“ kirjutas Lennart Meri oma teoses „Hõbevalgem“ (1984).
Sellest tuntud Meri tsitaadist tekkis esmalt Kultuurigeeni aine, endise nimega Tartu Kultuuriülikoolile sobiva kõlaga. Ja mis oleks sellest veel väärikam ja hõbevalgem? Nii lisandus Hõbegeeni aine, mõeldes väärikamatele õppijatele. Materjaliteadlike ja taaskasutuslike loovkoolituste jaoks oli vaja samuti lihtsat ühenduskohta, nii sündis kolmandana Rohegeeni aine. Geeniained paigutuvad loogiliselt Tartu Rahvaülikooli kultuuri ja ühiskonna õppevaldkonna alla.