Huviharidusel on noortele positiivne mõju
Huviharidus on Eestis kättesaadavam haritumate ja rikkamate vanemate lastele ning peamiselt Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Suur väljakutse on aga tagada ligipääs huviharidusele hariduslike erivajaduste ning keerulisema sotsiaalmajandusliku taustaga lastele, tõdeb Arenguseire Keskus värskes lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis”.
Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ütles, et huviharidust ehk huvikoolides osalemist iseloomustavad Eestis sotsiaalmajanduslik ja regionaalne lõhe. “Huviharidus on kättesaadavam jõukamate ja kõrgema haridustasemega vanemate lastele ning pigem linnalastele – huvikoolis käijate seas iga teine on linnalaps ja iga kolmas maalaps,” ütles Kindsiko. Näiteks 2023/24. õppeaastal tegutses Eestis 840 huvikooli ning neist koguni 659 ehk 87% paiknes Harju, Tartu või Pärnu maakonnas.
Kindsiko avaldas lootust, et mujal Eestis on huvihariduse asemel levinud huvitegevus, näiteks koolide juures toimuvad erinevad huviringid, mis on laiem ja mitmekesisem vabamas vormis toimuv huvipõhine tegevus. “Andmed huvitegevuse arvukuse ja osalemise aktiivsuse kohta aga paraku puuduvad,” tõdes ta.
Arenguseire Keskus toob lühiraportis teadusuuringutele viidates välja, et huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada sotsiaal-, tervise- ja kohtusüsteemi kulusid tulevikus. On näiteks leitud, et iga euro, mis investeeritakse nn riskinoorte sporditegevusse, võib ühiskonnale tulevikus säästa keskmiselt 44 eurot.
Huviharidusel on suur ennetuspotentsiaal ehk võime vähendada sotsiaal-, tervise- ja kohtusüsteemi kulusid tulevikus.
Positiivne mõju
Huvihariduse positiivne mõju tuleneb peamiselt hälbiva käitumise vähendamisest ning noortele vajalike enesega toimetuleku oskuste õpetamisest. Samas näiteks erivajadustega lastega tegelemine eeldab rohkem aega ja oskuseid ning Eestis on terav puudus sotsiaalsete oskuste arendamise ja vaimse tervise toetamisega seotud pädevustest huvikoolide juhendajate ja treenerite seas.
Huviharidus võib vähendada ka koolist väljalangemist. Näiteks Harju maakonnas on huvikoolis käijate seas haridustee katkestajaid üksnes 0,3%, samas kui mittekäijate seas on neid 2,3%. Lisaks selgub Eesti andmetest, et kui lapse ema sissetulek on väike ehk alla 836 euro kuus ning lapsed käivad huvikoolis, siis tõenäosus, et laste koolitee katkeb on kolm korda väiksem võrreldes nende väikese sissetulekuga emade lastega, kes huvikoolis ei käi (1% vs 3%).
“Mõju koolis püsimisele tuleneb sellest, et huvikoolides ja huviringides aidatakse noortel arendada eluks vajalikke enesejuhtimise oskusi, pakutakse eduelamust ning luuakse ka positiivset suhtluskeskkonda, mis on eeskätt väärtuslik noortele, kellel koolis ehk eduelamusi napib,” selgitas Kindsiko.
Mõju koolis püsimisele tuleneb sellest, et huvikoolides ja huviringides aidatakse noortel arendada eluks vajalikke enesejuhtimise oskusi, pakutakse eduelamust ning luuakse ka positiivset suhtluskeskkonda.
- Arenguseire Keskus analüüsis lühiraportis “Huvihariduse kättesaadavus Eestis” huviharidust, mida omandatakse tegevusloaga ja Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud huvikoolides. Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Avalike teenuste aeg-ruumilise kättesaadavuse tulevik“. Uurimissuuna eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.
