Avaleht Kunst Kunst valitseb IMELINE! VAATA VIDEOT! Tallinna paberikojas valmivad originaalilähedased meistrite tööd
IMELINE! VAATA VIDEOT! Tallinna paberikojas valmivad originaalilähedased meistrite tööd

IMELINE! VAATA VIDEOT! Tallinna paberikojas valmivad originaalilähedased meistrite tööd

Tallinna PaberikodaKunstiprojekti Art Rules kaudu Tallinnasse jõudnud vanade saksa ja flaami meistrite maalide näituse “Kunst valitseb” tarvis trükitud Albrecht Düreri reproduktsioonid on valminud siinsamas Eesti pealinnas Laboratooriumi tänaval majas 22, kus asuvad Ukraina kultuurikeskus, ukraina kirik ja erinevad meistrikojad. Üks neist on Tallinna paberikoda, samas on veel keraamikatöökoda, kalligraafiakool, puutöökoda — kogu selle kompleksi moto on “Ora et lege et labora”, mis tõlkes tähendab “Palveta ja loe ja tööta.” “Kõik need töökojad võtavad aluseks viimase sõna “labora”,” ütleb töökoja Tallinna Paber ja Raamat graafik Nestor Ljutjuk.

Trükikojal on olemas kõrg- ja sügavtrükimasinad ja veel teisedki trükkimiseks vajalikud asjad. Eriline on see, et kõik trükimasinad on vanad ja ajaloolised, mis eristab siinset trükikoda teistest, kus trükitakse digitaalselt ja ofsetttrükis. “Meie töökoda on mõeldud selleks, et teha raamat valmis algusest lõpuni — töödeks on seega paberi valmistamine, trükk, kalligraafia, köitmine” seletab graafik. Projekti Art Rules külaskäigu hetkel on meistrite käe alla aga valmimas Düreri reproduktsioonid, mille originaalid on sajandeid vanad.

“Need on trükitud 500 aastat tagasi ja me võime neid siiamaani vaadata, see on nii peen ja huvitav, et mis paber ja mis tint sel ajal oli, et see ei muutunud halliks,” räägib Nestor Ljutjuk vaimustusega. Nende konkreetsete reproduktsioonide jaoks, mille aluseks on kaks puulõiget ja kolm oforti, on meistritel ka eriline lähenemine. Vana kunstniku loomingu kordustrükk on aeganõudev asi ja selle projektiga on paberikoda tegelenud umbes kaks kuud, et teha väärilisi reproduktsioone — koht on selleks tööks ideaalne, sest seal tehakse ise ka paberit.

“See paber, mis on meil ümberringi kontorites, see hävib kiiresti, 150 aastat on täielik maksimum ja põhjuseks on see, et valmistamisel kasutatakse happeid ja erinevaid kemikaale, mis sinna sisse jäävad ja seda paberit hävitavad,” seletab Nestor. “Düreri ajal seda mõistagi ei tehtud ja ka selles meistrikojas kasutame me hästi puhtaid materjale, Düreri projekti jaoks on need konkreetselt puuvill ja lina, sest tõenäoliselt on neid kasutatud ka originaalpaberis”.

Paberi valmistamiseks lõigatakse materjal valmis, seda keedetakse ja rea ettevalmistuste järel pannakse masinasse. Tegu on Hollandi Dutch Pieteri paberimasinaga, mida tuntakse ka Hollanderina. See on välja mõeldud üle 400 aasta tagasi, tänapäeval kasutatakse massi keerutamiseks elektrit, aga tööpõhimõte on ikka endine. Kui materjal on masinast läbi käinud, pannakse see suurtesse vannidesse ja võtakse hiljem käsitsi raamidega välja. “See on hästi puhas tegevus ja tulemus on ka selline, et paber võib säilida üle 500 aasta,” lisab meister.

Kui paber on pressitud ja kuivatatud, siis algab trükkimise protsess. Masinad on erinevad, mõned üle 100 aasta vanad kõrg- ja sügavtrükimasinad ja ka trükkimine on väga eriline. “Kui mõtleme printimisele või ofsetrükile või digiprintimisele — seal on olemas paberipakk, kõik on seadistatud, vajutad nupule ja kõik hakkab minema, siis siin on kõik hoopis teistmoodi,” kirjeldab graafik. “Tuleb arvestada, et need on Düreri originaalid, need on niivõrd nüansirikkad, ja kuna meil on audentne tehnika, siis selle töötades on vaja kõiki neid nüansse tabada.”

Selleks, et kvaliteet oleks hea, on pärast iga trükki vaja näiteks värvi lisada. Nestor Ljutjuk muigab, et see on selline traditsiooniline sisemine küsimus, et tahaks kohe panna rohkem värvi, et saaks ka rohkem trükkida, aga see pole võimalik — kohe kaoks kogu pilt ära. Meister peab käsitsi mängima, et trükk ei oleks liiga hall ega liiga tume, iga konkreetse reproga on vaja mängida. “Igat reproduktsiooni on 99 ja kõik see on ühekordne asi — see on fantastiline näitus, mille jaoks me neid trükke teeme ja sellist niipea enam ei tule,” nendib Nestor. “Düreri trükkimine oli huvitav ja keeruline, seal oli palju nüansse, me proovisime palju erinevaid variante ja lõpptulemust oli keeruline valida, aga see on nüüd tehtud ja edasi läheme oma igapäevaste asjadega. On hea, kui saame selliseid projekte teha.” Reproduktsioonid said müügile Tallinna raekoja suveniiride kauplusesse.

Edasi on meistritel käsil teine asi, seemnepaber, kus paberile lisatakse seemneid, trükitakse peale mingi kujutis ja seda paberit võib panna mulda, kust hakkab kasvama maitsetaimi, põllulilli ja muudki. “Selliseid erinevaid projekte meeldib meil väga teha ja me tahame jätkata samas vaimus,” lõpetab graafik Nestor Ljutjuk.

VAATA VIDEOT!

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga