1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. Kultuuripeegel
  4. IN Graafika festival viimaseid päevi Pärnus: Non Grata tõmbab 25 aastasele eksistentsile suvepealinnas joone alla
IN Graafika festival viimaseid päevi Pärnus: Non Grata tõmbab 25 aastasele eksistentsile suvepealinnas joone alla

IN Graafika festival viimaseid päevi Pärnus: Non Grata tõmbab 25 aastasele eksistentsile suvepealinnas joone alla

IN Graafika festival on toimunud Pärnus aastast 1998. Skulptor, performance-kunstnik ja graafik Al Paldrok toob välja, et see on Eesti kõige pikema traditsiooniga siiani toimuv iga-aastane visuaalkultuuri festival, mis on tõestanud oma jätkusuutlikust ja tähtsust nii vabariiklikul kui rahvusvahelisel kunstimaastikul. 2024. aasta festival jääb Pärnus aga viimaseks, sest Non Grata tõmbab oma 25 aastasele eksistentsile suvepealinnas joone alla ja suundub koos oma festivalidega edasi maailma avarustesse.

IN Graafika kujunes Pärnus tõeliseks valdkondadeüleseks kõrgkultuuri festivaliks, mis ühendas endas nii visuaalkunstid, tegevuskunsti, luule ja kirjanduse ning helikunsti.

Paldrok sõnab, et IN Graafika kujunes Pärnus tõeliseks valdkondadeüleseks kõrgkultuuri festivaliks, mis ühendas endas nii visuaalkunstid, tegevuskunsti, luule ja kirjanduse ning helikunsti. Ta lisab, et In Graafika näitustega on alati kaasnenud tegevuskunstiaktsioonid, luuleinvasioonid linnaruumi, kontserdid ja muusikasündmused rahvusvahelistelt esinejatelt kogu maailmast – Aasiast, Ameerikast, Aafrikast, Euroopast ja Austraaliast. „IN Graafika koondas kõrg- klubi- ja tänavakultuuri distsipliinideüleselt, haarates eri tegevustega erinevaid siht-, vanuse ja huvigruppe, koondades ühiskonna eri sootsiume üheks tervikuks.“

Tänavuse festivali kõige rahvusvahelisemaks suurnäituseks oli Paldroki sõnul Marko Kekishevi kureeritud graafilise disaini konkurssnäitus “Hoolivus”, kus žürii sõelale jäi selline osalejate nimekiri: Aarne Mesikäpp_EST, Agnieszka Srokosz_POL.jpg, Ander Avila_EST, Andrei Kormashov_EST, Aneta Kosin_POL, Anna Black_UKR, Anna_Chmielnik_POL, Anne Aidma_EST, Artur Kuus_EST, Aulis Puri_EST, Aylin Güngör_TUR, Berit Neuhaus_EST, Bradley Brooks_USA, Cristopher Siniväli_EST, Darja Kerra_EST, Dmitri Makonnen_EST, Dominik Jakubowski_POL, Eduardo Davit_URY, Ellen Loitmaa_EST, Elżbieta Chojna_POL, Emran Abtahi_IRN, Ere Viisitam_EST, Erik Teemägi_EST, Eston Kamelang Mauleti_IDN, Fiona Koso_EST, Gatis Vanags_LAT, Goyen Chen_TWN, Greta Ruga_EST, Helmet Raja_EST, Indrek Mikk_EST, Ivan Kashlakov_BGR, Jander Tappo_EST, Janis_Sausnitis_LVA, Janne Jaagant_EST, Janno Preesalu_EST, Jatin Narendra Gohil_IND, Jie-Fei Yang_TWN, Kadri-Maria Külaots EST, Kai Xu_CHN, Kaia Rähn_EST, Kairi Kärblane_EST, Kärt Koosapoeg_EST, Kata Kaldor_HUN, Kaur Joonas Karu_EST, Keith Kitz_USA, Laura Verte_EST, Li Zhang_USA, Lii Ranniku_EST, Liisa Neiland_EST, Lucrezia Pavesi_ITA, Luis Rivera_MEX, Mait Kroonmann_EST, Marcin Grabia_POL, Maret Põldre_EST, Margus Haavamägi_EST, Marianne Lapin_EST, Mariliis Pruul_EST, Mario Fuentes_ECU, Maris Lindoja_EST, Mariusz Dański_POL, Marko Kekishev_EST, Marta Katmann_EST, Masoud Saffari_IRN, Merike Paberits_EST, Michael Braley_USA, Mirell Smidt_EST, Natalia Volpe_ARG, Neeme Möll_EST, Nikodem Pregowski_POL, Ningzi_Xu_CHN, Olga Federova_ISR, Olga Skomorokhova_EST, Patrycja Longawa_POL, Peter Bankov_CZE, Peter Elias_SVK, Peter Javorik_POL, Sandra Samuel_EST, Sevgi Ari_TUR, Sha Feng_CHN, Siim-Aoum Villido_EST, Taber Calderon_USA, Tiiu Kitsik_EST, Tiiu Pirsko & Mati Veermets_EST, Toomas Juhasoo-Lawrence_EST, Tuuli Pruuli_EST, Urmas Viik_EST, Villu Järmut_EST, Vladimir Kachalsky & Sergei Didyk_EST, Wenlong Zhang_CHN, Yu Fan_CHN, Zuzanna Poplewska_POL.

Magnús Logi Kristinsson’i (Island) näitus Pärnu Keskraamatukogu galeriis. Foto: Non Grata

Paldrok lausub, et festivali seekordne peaesineja Uriel Marin Ramirez Mehhikost käsitleb Inimese ja Looduse, peamiselt Vee suhet  läbi mütoloogia – “vee kui elusolendi uurimist”. Kunstniku näitus Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži galeriis sisaldab meisterlikke töid litograafia, linoollõike ja serigraafia tehnikates. „Veracruzist pärit Marin ehitas oma karjääri Mehhikos Oaxaca Citys, mida sageli nimetatakse “Ladina-Ameerika graafikapealinnaks”. Oklahoma Ülikooli graafikaosakonnas  külaliskunstnikuna ennast 2021st aastast täiendav Uriel õpetabki Oaxacas põlisrahvastele graafikatehnikate salapärast maailma.“

Uriel Marin Ramirez (Mehhiko). Foto: Non Grata

Näituse avateoseks on “Ballenato / Vasikas”, karm must-valge puugravüür vaalast, mis liigutab oma kõverat kolmnurkadega kaetud keha läbi valge, värvitu vee. „Veel üks ahvatlev ja pisut kimbutav pilt on tema litograafia-puugravüüril naisest, kes võtab enne „Bathing with Wolves / Suplemist Huntidega” kose-järve ees seljast bikiinitopi,“ selgitab Paldrok ja lisab, et sama võib öelda Marini valge mustal ja musta valgel siiditrükis naise kohta, kes riietub lahti elevandi ja tiigriga suplemiseks, või ka oksal oleva jaaguariga.

Paldrok toob välja, et imeliselt fantaasialaadne on Marini “Püramiidid ja maod”, litograafia, milles maod näivad keerlevat ümber iidsete ehitiste. Sama intrigeerivad on tema puugravüürid vees olevast krokodillist ja kukest-draakonist silmapiiril vulkaanide taga tõusva päikese taustal.

„Visuaalselt haarav on “Axolotl”, suur teemant-ruudukujuline puulõige draakonilaadsest olendist, mis neelab kumerate hammastega oma saba, mustade märkide keerise valgel. Abstraktsemad ja sümboolsemad on segatehnikas tööd, mis kujutavad vee “pidevat ja tsüklilist muutumist”.

Marin kirjeldab oma ekspositsiooni  kui “visuaalset narratiivi, mis voolab läbi introspektiivse peegelduse, elutähtsa vitaalsuse, mis kujundab ja määratleb inimeksistentsi”.

Osa kujutistest on “inspireeritud sümboolsest ühendusest vee ja fantastiliste kujutletud naisfiguuride vahel, mis on esindatud erinevate kultuuride mütoloogiates”. *, selgitab Paldrok.

Uriel Marin Ramirez (Mehhiko) „Bathing with Wolves”. Foto: Non Grata

Toomas Kuusing eksponeerib esmakordselt oma vörukeelse “Kalevipoja “ illustratsioonide originaale. Võru linnas elab Kuusing ja Võru linn on ka Kalevipoja sünnilinn. Võru on mitmes mõttes Kreutzwaldi linn: seal asub tema majamuuseum ning 1926. aastal avatud Amandus Adamsoni loodud uhke ausammas. 1923. aastal asutati Võru dr Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts, mida vedasid eest kohalikud haridustegelased Jakob Teder ja Johannes Käis. Raamatu linoollõikelised illustratsioonid pärinevad Toomas Kuusingult, kelle minimalistlik ja askeetlik, et mitte öelda steriilne stiil on vaimu virgutavalt mitmekihiline. Vaieldamatult on Kuusingu looming kaalukas panus Kalevipoega kujutavate arvukate kunstiteoste sekka ning loob võrukeelsele „Kalõvipojalõ” arvestatava lisaväärtuse.

„Lugulaulu sündümine” – eepose leheküljel 14 on kujutatud lugulaulu sündi. Tunneme ilmeksimatult ära lauluisa Kreutzwaldi talle omases poosis vaatamas pildil kujutatud maskuliinset auväärse valge habemega seltskonda mõtlikul, isegi küsival pilgul: “mis see nüüd õigupoolest on, mille olen valla päästnud? Ajaviite peerud, mis on löönud kahest otsast lõkendama? Eesti ja võru rahva keel, mis püüab taevani tõustes igavikku enesele otsida…?”

Toomas Kuusing „Kalõvipojalõ” Pärnu keskraamatukogus. Foto: Non Grata

„Laiva ehitüs ja sõidu alostus” (lk 219) loob mõttelise silla Kaljo Põllu ajatute soome-ugriaineliste graafikasarjadega. Kalevipoja kujutamisel on kunstnik õnneks vältinud stereotüüpi Kalevipojast kui naiste lemmikust atleetlikust rammu- mehest. Siit vaatab vastu pigem pisut ebakindla moega poisikeseohtu mees, kes vägitükke tehes otsib oma kohta selle päikese all, saatjaks esiisade natuke murelikud pilgud: “mida see poiss õigupoolest möllab? Kas ta saab hakkama? Kas ei tee ta rumalaid otsuseid?”

Võrukeelse eepose illustratsioonidel näib Kalevipoeg olevat ajalik – sellest noorest elu ahmivast mehest pole Vana Valge seljas põrguväravas enam suurt järel. Ning kes on see üleelusuurune mees, kes esikaanel valvab kõige loodu üle? On see vana Kalev või tema tormakavõitu poeg? Või keegi kolmas…”. *

David Wilkinsoni (Inglismaa) näituse avamine Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži raamatukogus. Foto: Non Grata

Paldrok räägib, et hiinlane Cai Qing on eksponeerinud oma näituse Loovlinnaku galeriisse ja linnaruumi. Ta lisab, et doktorikraadiga multitalent on kunstnik, kuraator ja kunstikriitik, kes tegutseb kaasaegse kunsti ja performance valdkonnas, õpetab Hiina kaunite kunstide akadeemiates, on kureerinud ka paljusid kunstiprojekte ja näitusi, sealhulgas koos Feng Boyiga Pekingis hiina undergroundi kaasaegse kunsti näituse pealkirjaga “Eksistentsi jäljed”.

David Wilkinsoni (Inglismaa) näituse avamine Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži raamatukogus. Foto: Non Grata

Paldrok toob välja, et Cai kureeritud näituste hulka kuuluvad mitmed intrigeerivate nimedega alternatiivsündmused raudse eesriide taga ja mitmeid teisi näitusi, sealhulgas: 2008. aastal Zhengzhou Shifo külas performance näitus pealkirjaga “Ehitamine enne dekonstruktsiooni”, 2016. aastal Chongqingi Jangtse kunstimuuseumis toimunud laiaulatuslik rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus “Parabiosis”, Hot Snow Inner Mongolia Performance Art Festival 2020 ja 2018. aastal ” China Action 1998-2018″ Kanadas Quebeci kunstikeskuses.

Loovlinnaku rahvusvahelised residendid Will Bond New Yorgist ja Marianne M. Kim Arizonasest Black Box Galerii ees oma installatsiooni avamas. Foto: Non Grata

Teine käimasolev ülemaailmne projekt “Live Art Tours” toimub Paldroki sõnul igal aastal erinevates kohtades üle maailma – 2021 “Puhas maa” – Taiwani elava kunsti festival, “Kattuv Kassel” Documenta 15 ajal Saksamaal 2022. aastal ja “Kaasav New York“ 2023. aasta septembris. „Lisaks oma kunstipraktikale on ta kirjutanud ja avaldanud palju raamatuid ja artikleid kunstikriitikast ja kunstiajaloost, sealhulgas “Performance Art and Spiritual Therapy”, mis oli esimene sellel teemal väljaanne Hiinas ja mille avaldas 2012. aastal Beijing World Book Publishing Cooperation. 2013. Aastal kirjutas Cai “Diary of Live Art”, 2017. aastal “Experimental Art Practice – Action Overseas”. Pärnusse tõi Cai Qing oma ülemaailmse tegevuskunsti näituse „Dialogue with performance artists ans curators – these people I have met“, mis laienes galeriist Loovlinnaku tehasehitistele, üle 10 meetri kõrgustesse, kus üle 60 aastane kunstnik maa ja taeva vahel rippudes päevi maalis – Al Paldrok, Taje Tross, Roi Vaara, Arti Grabowski, Inari Virmakoski, Willem Wilhelmius, Joseph Ravens jt. Iga päev täienes tema ekspositsioon uute joonistuste ja maalidega galeriis, akendel ja ustel, puittahvlitel linnaruumis uute festivalil kohatud performancekunstnikega üle kogu maailma,“ räägib ta.

Festivali avaperformance sooritas “Guerilla Theatermis on New Yorgi eksperimentaalsete etenduskunstnike ja muusikute kollektiiv, kellest Pärnusse jõudis kolm: Max, Pompom Pirate ja Jacob Cohen. Foto: Non Grata

Jacob Cohen: “Me esindame kaootilist kombinatsiooni kõigi meie kolme esitusstiilidest, millest andsime mitmetasandilise vaatemängu ka Pärnu vaatajatele. Max lõi tuledega kolmepealise lateks-koletise,  mille mootoriga detailid avanesid ja reageerisid helile. Lõpuks see põletati Non Grata “Force Majeure – Beauty of The Car Accident” performance jäägi – kuumtöödeldud autokere installatsioonil Loovlinnaku hoovis. Pompom Pirate toppis jäätmetest mutanteerunud tehisliha plastikust võltssoolde ja tegi sellest tohutu inimsuuruses hot dogi ja pakkus seda publikule koos tulgutitest purskavate kehavedelikega.

Esinesime festivali avaperformances, lisaks tegime sooloetenduste sarja teisel päeval. Sellele kõigele järgnes koostöö Non Grata ja paljude artistidega, kes festivalil esinesid, sealhulgas Arti Grabowski, Joseph Ravensi, Han Bingi, Naked Forms rühmaga Tšehhist ja mitmete teiste festivalikunstnikega. Max andis muusikalise saate ka kahele Hiinast pärit Han Bingi esinemisele ja Inari Virmakoskile Soomest. Energia oli hea kogu nädalavahetuse jooksul ja publikul oli selles oma osa. Mitmetes etendustes mängis olulist rolli ka elav tuli.“

Arti Grabovski (Poola) performance „Dog eat dog“ Loovlinnakus. Foto: Non Grata

Paldrok sõnab, et pärast festivali lõppu osalesid  kunstnikud  Loovlinnakus koos seal resideeruvate kunstnikega Aktsioon Amazonas MTÜ korraldatud Pärnu rahvusvahelises suveakadeemias ja workshoppides. Ta lisab, et Suveakadeemiasse on koondatud õppejõud Ameerika, Aasia ja Euroopa ülikoolidest ja mitmed neist on doktorikraadiga rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud ja professorid. „Väga mõtlemapanevad olid Fideofesti alternatiivskriiningud.“

Pompom Pirate: „Meie teema on kapitalistlik võõrandumine ja selle kehastus – müsteeriumiliha, mis on lõigatud müsteeriumiloomade kehadest, müsteeriumipaikadest, läbi müsteeriumipraktikate. Lihunik on selle saaduse vorminud, pakkinud ja digiteerinud ekstreemselt lustakaks ja karikatuurseks pildiks, mida armastavad nii patrioodid kui ka anarhistid. See võib olla fallos, koera mänguasi, emotikon. Lisage neile päikeseprillid ja sigaret ning te saate viirusliku meemi, mis on rõõmu ja suve kehastus – tsirkuses, rannas, lõbustuspargis, palliväljakul – a la neljandal juulil (USA iseseisvuspäeval) grillitakse väljas – see rahvas on „The All American Weenie“ (kogu Ameerika hot dog). Ma armastan head hot dogi, kes ei armastaks? Ja kuigi selle õuduse seos  reaalsusega tundub isegi radikaalidele jumalateotusena, peame tunnistama, et see on täiuslik sümbol sellest, kuidas kujutised võivad võõranduda tegelikkusest ja varjata rahutut reaalsust. Hot dog on semiootiline maskott vägivalla absurdsusele Ameerikas.“

Festivali näitused on lahti augusti lõpuni.

Toetavad:

  • Foundation for Contemporary Arts Emergency Grant
  • Pärnu linn
  • Eesti Kultuurkaptal
  • Cultural Ministry of Czech Republic
  • Warmeston OÜ
  • Location Unit
  • Punch Club

Kasutatud kirjandus:

  • * “Magava hiiglase äratamisest Pärnus,” Tiiu Leis, Pärnu Postimees, 13.08.2024
  • * Marju Kõivupuu, KEEL JA KIRJANDUS 8-9/LXV/2022
  • * Brandenburg, J. “Interest flows through print show that explores water, mythology.”
  • * The Oklahoman. Feb. 22. 2022
Head Uudised GoodNews