Infotunnis käsitleti sõjapõgenikele eestikeelse hariduse andmist
Riigikogu infotunnis vastasid saadikute küsimustele peaminister Kaja Kallas ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Üllar Saaremäe küsimus haridus- ja teadusminister Liina Kersnale puudutas sõjapõgenike haridust ja suunamist venekeelsetesse koolidesse.
Minister kinnitas küsimusele vastates, et riik on algusest peale öelnud, et on väga oluline, et sõjapõgenikest lapsed suunatakse eelkõige eestikeelsesse haridussüsteemi. „Me toetusime seda soovitust andes ka ukraina kogukonna enda soovitusele,“ rääkis Kersna ja lisas, et tema arvates ei tohiks vene keeles õppijate osakaalul lasta kasvada üle 20 protsendi. Minister märkis, et eilse seisuga on Eesti haridussüsteemi registreeritud 2888 last ja kui vaadata õppekeele järgi, siis 67,6 protsenti neist on läinud eestikeelsesse haridussüsteemi, 11,5 protsenti keelekümblusmetoodikal põhinevatesse lasteaedadesse ja koolidesse ning 20,3 protsenti venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse. Peale selle on 17 last ehk 0,6 protsenti on läinud ingliskeelsesse haridusse.
„On hästi oluline, et lapsed oleksid eestikeelses haridussüsteemis, et nad võimalikult kiirelt omandaksid eesti keele. Tegelikult täna koolidega suheldes, need eestikeelsed koolid ja ka lasteaiad, kuhu lapsed on jõudnud, ütlevad, et lapsed sulanduvad väga kiiresti, juba õpivad kenasti eesti keelt ja saavad hakkama,“ kinnitas minister. Kersna selgitas, et õppekeele valib lapsele lapsevanem ning kui lapsevanem ütleb, et ta tahab, et tema laps läheks venekeelsesse haridussüsteemi, siis kohalik omavalitsus peab võimalusel ka seda kohta pakkuma. „Me oleme küll saanud üksikuid juhtumeid, kus lapsevanemad ütlevad, et meie tahtsime eestikeelsesse, aga meid suunati siiski venekeelsesse. Haridusministeerium on reageerinud nendele juhtumitele ja oleme suutnud need ka lahendada ja lapsed on saanud eestikeelsesse haridusse,“ sõnas minister.
„Mul on hea meel, et juba täna on Eesti koolid võtnud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikust töötajat. Nendest 30 protsenti töötavad õpetajatena, sealhulgas ukraina keele ja kirjanduse õpetajana, aga ka matemaatika- ja klassiõpetajana, ja 39 protsenti neist on võetud tööle õpetaja abina. Nii et kindlasti on ka Ukraina sõjapõgenikest haridustöötajad oluline ressurss, kes saavad olla koolides abiks,“ lisas Kersna.
Peaminister Kaja Kallas vastas Helle-Moonika Helme küsimusele olukorrast riigis, Ruuben Kaalepi küsimusele toetusest Ukrainale ja Raivo Tamme küsimusele Reformierakonna välissuhtlusest. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas lisaks Anti Poolametsa küsimusele ukrainakeelse hariduse kohta.
