1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. Jaani ja Laanet: laevastike ühendamine suurendab Eesti julgeolekut
Jaani ja Laanet: laevastike ühendamine suurendab Eesti julgeolekut

Jaani ja Laanet: laevastike ühendamine suurendab Eesti julgeolekut

Riigisekretär koos siseminister Kristian Jaani ja kaitseminister Kalle Laanetiga tutvustasid valitsuskabinetis riiklike laevastike ekspertrühma analüüsi tulemusi Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üleandmise kohta.

Valitsuskabineti otsuse kohaselt jätkatakse eesmärgiga ühendada PPA ja kaitseväe laevastik 1. jaanuariks 2023. Otsuse kohaselt liiguvad koos laevadega kaitseväe vastutusalasse lisaks tänastele ülesannetele mereolukorra teadlikkus, merepiirivalve ja reostustõrje. PPA vastutusalasse jääb merepääste.

Jaani kommenteeris valitsuskabineti otsust, öeldes, et tegemist on äärmiselt olulise põhimõttelise muudatusega, millest võidab iga Eesti inimene ja kogu Eesti julgeolek.

„Meil tuleb riigina tõsta nii merel toimuvatele hübriidolukordadele kui ka tsiviilkriisidele reageerimise võimekust. Ühinemise väärtus peab olema mahukasv ja kvaliteet. Seetõttu on oluline, et laevastike ühendamisega koos liiguvad kaitseväe koosseisu ka laevade meeskonnad ja merepiirivalve ülesanne. Lisaks hakkab kaitsevägi edaspidi läbi viima merereostuse likvideerimisega seotud ülesandeid ja toetab vajadusel laevadega PPA-d merepäästes avamerel,“ rõhutas Jaani.

Minister lisas, et oluline on jätta PPA-le võimalus kasutada ametiabi korras kaitseväe laevu oma ülesannete täitmiseks, sest PPA jätkab väiksemate alustega oma merelisi tegevusi, jäädes merepääste arendajaks ja korraldajaks.

Laaneti sõnul on otsus äärmiselt kaalukas ja tagab Eestile tervikliku merejulgeoleku võime nii rahuajal kui ka kriisis. „Laevastike ühendamine on lähiaja suurim riigireform. Eesti jaoks paraneb selle otsusega oluliselt olukorrateadlikkus merel, mis omakorda annab meile võimaluse olla rohkem ja targemini merel kohal,“ tõi Laanet esile.

Ta rõhutas, et laevastike ühendamisega suureneb Eesti valmisolek operatiivseks sekkumiseks ohu korral ja eeldused liitlaste reageerimiseks regioonis toimuvatele konfliktidele. „Meie eesmärk peab olema teha ühiselt riigikaitse- ja tsiviilülesandeid täites rohkem ja paremini,“ lisas kaitseminister.

Valitsuskabineti otsuse kohaselt moodustatakse kaitseministeeriumi eestvedamisel koostöös siseministeeriumiga üleandmise läbiviimiseks töörühm. Laevastike ühendamiseks oluliste eelarvevahendite üleviimine korraldatakse riigieelarve strateegia 2022-2025 raames. Otsuse rakendamiseks vajalikud seadustemuudatused valmistatakse ette 30. märtsiks 2022.

Head Uudised GoodNews