Home Poliitika Järgmise aasta kultuurieelarve toob hüppelise palgatõusu ning suurenenud toetused
Järgmise aasta kultuurieelarve toob hüppelise palgatõusu ning suurenenud toetused

Järgmise aasta kultuurieelarve toob hüppelise palgatõusu ning suurenenud toetused

Valitsuse heakskiidu saanud 2023. aastal riigieelarve seaduse eelnõu toob riigilt palka saavatele kultuuritöötajatele ja kõrgema kutsetasemega treeneritele aegade ühe suurema palgatõusu. Lisaraha toel tagatakse järsult kerkinud elukalliduse olukorras kultuuri- ja spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus ning panustatakse jõuliselt ühiskonna sidususe ja liikumisharrastuse edenemise heaks. Eelarve kogumaht on üle 361 miljoni euro.

„Kultuurieelarve annab meie sektoris töötavatele inimestele kindlustunde lähenevate talvekuude eel ning selge sõnumi, et riik väärtustab nende tööd. Keerulisel ajal tagame kultuuri- ja spordisektori püsimise ja arengu arvestades üldist keerulist olukorda,“ kinnitas kultuuriminister Piret Hartman.

Kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk tõuseb järgmisest aastast 14,3% ehk 1400 eurolt 1600 euroni. Silmas peetakse Kultuuriministeeriumi haldusalas riigiasutuste, riigi osalusega sihtasutuste ja avalik-õiguslike sihtasutuste eelarvetest palka saavaid ning täiskoormusega kõrgharidust või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni nõudval või spetsiifilisi erialaseid teadmisi nõudvatel ametikohtadel olevaid töötajaid. Asutustele suunatakse lisaks 7,34 miljonit eurot, mis moodustab 15% nende töötajate palgafondist, keda miinimumpalga tõus ei puuduta. Nende vahendite jaotamise otsustab asutuse juht vastavalt vajadusele. Kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalk tõuseb 1020 eurolt 1400 euroni ehk 37% koostöös kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonidega.

„See palgahüpe on üle aegade üks suuremaid. Kultuuri järjepidevus sõltub sellest, kas meil jätkub pädevaid motiveeritud töötajaid või nad suunduvad teistele elualadele. Väga oluline on tähele panna, et miinimumpalga jõulise tõstmise kõrval saavad asutuste juhid suurema vabaduse otsustada, millised töötajate grupid vajavad miinimumpalga saajate kõrval kõige kiiremini lisatuge. Rekordiline palgatõus jõuab ka treeneriteni ning tõstab nende kindlustunnet – palgakasv aitab tagada senisest jätkusuutlikuma noorte treenerite pealekasvu,“ rääkis Hartman.

Kultuuri-  ja spordivaldkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks suureneb riigipoolne baasrahastus 12,8 miljoni euro võrra. See puudutab nii Kultuuriministeeriumi haldusala asutusi kui ka erasektoris tegutsevaid kultuuri- ja spordiorganisatsioone.

„Loomesektor alles taastub koroonakriisi mõjudest, kuid energiakriis ja üldine elukalliduse tõus on esile toonud uued vältimatud vajadused. Eelarve eelnõu tagab organisatsioonide jätkusuutlikkuse, sest lisandunud vahendid jõuavad sektorisse nii baastegevustoetustena kui ka näiteks ministeeriumi mitmete taotlusvoorude kaudu. Ilma selle lisatoeta oleks sektori hakkamasaamine keeruline,“ lisas minister.

2023. aasta kultuurieelarve kogumaht on 361,7 miljonit eurot, mis on 17% suurem võrreldes praeguse aasta eelarvega, kui eelarve kogumaht koos lisaeelarvega oli 309,5 miljonit eurot. Eelarvesse on lisaks arvestatud kõige muu hulgas täiendavad vahendid kunstniku- ja kirjanikupalga maksmiseks ning autorihüvitisfondi tõus, samuti eelarve raamatukogude arendamiseks. Täiendav eelarve on planeeritud ka lõimumisvaldkonnale ja venekeelsele erameedia jaoks ning liikumisharrastuse edendamiseks. Kahekordistub tagasimaksefondi „Film Estonia“ maht. Ka on kultuurieelarvesse arvestatud tuleval suvel toimuva noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ läbiviimine ja mitmete rahvusvaheliselt suure mõjuga suursündmuste korraldajate toetamine.