1. Avaleht
  2. Poliitika
  3. Justiitsministeerium tutvustas lobistidega suhtlemise head tava
Justiitsministeerium tutvustas lobistidega suhtlemise head tava

Justiitsministeerium tutvustas lobistidega suhtlemise head tava

Justiitsministeerium tutvustas täna lobitööst huvitatutele lähemalt lobistidega suhtlemise head tava ning vastas sel teemal tekkinud küsimustele.

Valitsus võttis 18. märtsil vastu lobistidega suhtlemise hea tava ametiisikutele, mis muuhulgas kehtestab ametiisikutele kohustuse avaldada 30. juunil 2021 enda kohtumised lobistidega, mis on toimunud alates 1. maist.

„Lobitöö on demokaatliku ühiskonna normaalne osa, aga kuna hea tava kehtestamine on tekitanud mitmeid küsimusi nagu näiteks, miks ei ole selle sihtrühmaks kõik poliitikud; kas lobistina tuleb käsitada ka organisatsioone või isikuid, kelle lobitöö ei seondu ärilise tegevusega või kas avalikustada tuleks ka juhuslik kohtumine, kus teiste teemade hulgas tehakse juttu ka strateegiast, siis soovisime neile täna vastata nii palju, kui võimalik,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Esimesele küsimusele on vastuseks see, et ministrid on täidesaatva võimu osa, mis tähendab, et kuigi hea tava normistik ei käsitle riigikogu ja volikogude liikmeid, on osa riigi kõrgema taseme poliitikutest siiski sellega kaetud. Hetkel kehtivad lisaks ka parlamendile korruptsioonivastase erikomisjoni poolsed soovitused riigikogu liikmetele huvirühmadega suhtlemiseks – seal on näiteks soovitus protokollida kohtumised huvirühmadega. Riigikogu liikmetele saab täpsema normistiku luua riigikogu eestvedamisel.

Kohtumisel selgitas justiitsministeerium täpsemalt ka seda, kes on lobistina käsitletav. „Lobistiks on füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb lobitöö raames ka mõne ühiskonnagrupi huvide või üldise hüve eest seismisega. Siia alla võivad minna ka loomakaitsjad, looduskaitse eest seisjad või muud organisatsoonid, mis pole loodud tulu teenimiseks,“ märkis minister.

Ühe punktina räägiti sellest, et kui tegemist on mitteametliku juhusliku kohtumisega, mille eesmärk pole mõjutamine, siis selliseid kohtumisi avalikustama ei pea. „Samas kui lobisti eesmärk on kindel suunatud lobi ning ta soovib teadlikult teha kohtumise „juhuslikult“, et vältida ametlikku kohtumist ja sellega kaasnevat avalikustamist, siis läheks mitteavalikustamine vastuollu lobijuhise mõttega ning sellisel juhul toetaks läbipaistvust kohtumise avalikustamine,“ rõhutas Lauri.

Küsimustele vastasid justiitsminister Maris Lauri ja analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. Kohtumisel osalesid erinevate organisatsioonide ning lobitöö huvilised.

Justiitsministeerium koostab juba varasemalt ning ka tänasel üritusel kerkinud küsimustest korduma kippuvad küsimused ja avalikustab need enda veebilehel hiljemalt aprilli lõpuks.

Tänase ürituse veebiesitlust saab näha siit.

Head Uudised GoodNews