1. Avaleht
  2. Intervjuu
  3. Kadri Simson: mõtteid organiseerimata on võimalik teha rohkem kahju kui
Kadri Simson: mõtteid organiseerimata on võimalik teha rohkem kahju kui

Kadri Simson: mõtteid organiseerimata on võimalik teha rohkem kahju kui

kadri_simsonKadri Simson on tänase Eesti vaimuerksaim ja üks karismaatilisemaid naispoliitikuid, kelle aeg on silmapaistvalt teguderikas. Targa naisena teab ta, et produktiivselt ja tulemuslikult saab töötada vaid siis, kui leida aega ka enda jaoks. Kadri nimetab enda jaoks olulisimateks omadusteks hariduse ja harituse väärtustamist, samuti enesekindlust ja kindlameelsust ning põhjalikku süüvimist erinevatesse valdkondadesse.  Välispoliitikas on tema jaoks aga rõõmustav uudis Hillary Clintoni kandideerimine Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Kadri, olete suurima erakonna esimehe kohusetäitja ning ühtlasi fraktsiooni esimees Riigikogus, seega teha on palju. Kuidas oma aega planeerite, et kõik vajalik tehtud saaks või ka planeeritust rohkem?

Kui tavaliselt on valimisjärgsed kuud veidi rahulikumad, siis täna võib tõesti öelda, et tegemist on olnud ääretult palju. Aega planeerides on ennekõike tähtis see, et jäetakse veidi ruumi ka endale. Vaid sellisel juhul on võimalik teha tööd produktiivselt ja tulemusega. Mõtteid organiseerimata on võimalik teha rohkem kahju kui kasu.

Kadri Simson koolisMillised isiksuseomadused on Teile poliitikas enim edu toonud?

Olen alati väärtustanud kõrgelt haridust ja haritust – lai silmaring on kahtlemata omadus, mis poliitiku ametis tuleb kasuks. Olen veendumusel, et olla edukas, peab poliitik olema ka enesekindel ning kindlameelne, samas ei tohi unustada teisi kuulata. Liiga tihti näeme seda, kuidas mõni poliitik või erakond suures isetegemise hoos unustab vaadata, mis on tegelikult Eesti rahvale parem. Raiudes mantrat, „vaid mina tean õiget teed“, ei ole võimalik luua Eestit, kus kõigil oleks hea elada.

Läinud Riigikogu valimiste perioodil esitati poliitikutele, nagu ikka, küsimusi aktuaalsetel üldistel teemadel, aga kas meenub midagi spetsiifilist, mida just Teilt teada saada sooviti?

Huvitav on see, et küsimused korduvad valimistest valimisteni, mis näitab seda, et viimased valitsused ei ole suutnud adresseerida inimeste jaoks kõige põletavamaid küsimusi. Põhimuredeks on madalapalgaliste sissetulek, väljaränne ja Eesti kestvus ning pensionid. Muidugi on ka teisi küsimusi, kuid need korduvad pidevalt. Samuti on pea alati juttu ka majanduse aktiviseerimisest, töökohtade loomisest ning maapiirkondade väljasuremisest. Neid punkte saab vaadata kompleksselt. Kui me suudame oma stagnatsioonis majanduse taas käima tõmmata, tekivad ka töökohad, kasvavad sissetulekud ning ka maapiirkonnad jäävad püsima.

Kadri lasteaiasKui koostada riikide edetabel, võttes aluseks poliitilise kultuuri, siis kus võiks olla Eesti koht ja mida tuleks teha, et mõnevõrra ettepoole jõuda? On üldse poliitiline kultuur teemaks?

On raske öelda, mitmendal kohal me poliitilise kultuuri poolest oleme. Vaadates aga valitsuse viimaseid samme, tundub, et oleme üsna madala kultuuriga. Kui parlamendile esitatakse kobareelnõu, mille menetlemine on opositsioonile juba algusest peale sisuliselt võimatuks muudetud ning kui samale eelnõule antakse tavapärase kümne päeva asemel, mil saab esitada muudatusettepanekuid, vaid kolm, on selge, et valitsusel on soov opositsioonist üle sõita. Kutsusime mõned nädalad tagasi peaministri Keskfraktsiooni, et rahulikumas õhkkonnas arutleda maksupaketi teemadel. Kahjuks ei leidnud peaminister nädala jooksul selleks aega. Kui valitsusjuht ei leia suurima opositsioonijõuga kohtumiseks aega, näitab see tema ülbust ja kultuuritust.

Mis on Teie enda „relv“ poliitilises väitluses?

Väitluses ei pea olema otseselt mingisugust ühest relva. Olen seisukohal, et ennast tuleb erinevatel teemadel süvitsi kurssi viia ning kaitsta argumenteeritult oma seisukohti. Poliitik ei tohi ujuda ja laveerida – kui sa usud millessegi, siis selle eest tuleb ka seista. Väitlus ei ole koht, kus lihtsalt tühja juttu ajada.

Eelmises riigikogu koosseisus olite üks aktiivsemaid sõnavõtjaid, seega kuivõrd olete selles improvisaator ja kuivõrd põhjalik ettevalmistuja?

Nagu eespool mainitud, pean ma põhjalikku ettevalmistust tähtsaks. Paraku tuleb nentida, et mõned kõned peavad tulema ka improvisatsioonina. Siinkohal tuleb kiita ka nõunikke, kes erinevatel teemadel kõnesid ja arvamusi koostada aitavad ning omapoolsete nõuannetega rikastavad.

Milline sündmus kas Eestis või väljaspool on Teile kõige enam viimasel ajal rõõmu valmistanud?

Ühest sündmust on raske nii välja tuua. Olen üsna suur välispoliitika huviline ning tervitasin omalt poolt Hillary Clintoni otsust kandideerida Ameerika Ühendriikide presidendiks. Leian, et tegemist on väga tugeva poliitikuga, kes sobiks suurepäraselt USA esimeseks naispresidendiks. Tema kandideerimisteade valmistas küll muu poliitmaastikul toimuva kõrval mulle rõõmu.

Missuguses järjekorras ajalehtedest või internetist uudiseid loete?

Poliitik peab olema kursis nii siseriiklike- kui ka välisuudistega. Tavalisel päeval hoian end kursis Postimehe ja Delfi uudisvoogudega, autoga sõites kuulan kindlasti raadiouudiseid ning õhtul on pea kohustuslik uudistesaadete vaatamine. Tavaliselt jõuan koju umbes AK ajaks, kuid võimaluse korral vaatan ka teiste kanalite uudiseid. Ka põhilistel väliskanalitel hoian silma peal.

Mis on Teie hobid ja kas nende jaoks aega jääb?

Nagu mainitud, tuleb enda jaoks aega leida ning see hõlmab endas ka hobisid. Olen üsna aktiivne tervisesportlane ning käin suure rõõmuga jooksmas. See aitab maandada päeva jooksul tekkinud stressi ja pingeid. Selles mõttes on sport küll igati suurepärane! Lisaks püüan ka võimalikult palju lugeda, sest see aitab vaadata ja mõista maailma veidi laiema spektriga.

Usutles Jaan-Ivo Lukas

Head Uudised GoodNews