Kaitseministeeriumi uuring näitab usalduse kasvu nii riigikogusse kui ka valitsusse
Riigikaitsekomisjonis tutvustati täna Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringut, mille järgi on viimaste aastate jooksul kasvanud nende inimeste hulk, kes näevad Eesti elu liikumas paremuse poole. Sealhulgas on kasvanud usaldus valitsusesse ja riigikogusse.
Riigikogu kaitsekomisjoni liige Anneli Ott sõnas, et uuring näitab mitmeid positiivseid tendentse nii eesti kui ka muu emakeelega inimeste seas. „Suhtumist riigikaitsesse ja kaitsetahet mõjutab kindlasti see, kuidas inimene hindab enda eluolu ja kas Eesti liigub tema jaoks õiges või vales suunas. Kaitseministeeriumi uuring näitab, et viimased aastad on toonud ühiskonnas väga tervitatavad ja vajalikud muutused,“ ütles Ott.
Ta tõi välja, et näiteks riigikogu ja valitsust usaldavaid inimesi on võrreldes eelmise valitsuse võimuperioodiga rohkem kui mitteusaldavaid ning toetus nendele on eelmise uuringuga võrreldes veelgi kasvanud. „Nii valitsust kui ka riigikogu usaldab enam kui pool elanikkonnast, sealhulgas on võrdsustunud eestlaste ja muust rahvusest vastajate arvamus, mis on pikki aastaid olnud väga erinev.“ selgitas Ott, kelle sõnul näitab uuring, et peaminister Jüri Ratase valitsus on suutnud muuta ühiskonda sidusamaks.
Uuringus toodi välja seegi, millele tuleks Eestis enim tähelepanu pöörata. Kõige olulisemaks peetakse inimeste heaolu suurendamist, tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemist ja sotsiaalse kindlustunde tõstmist. „Mul on hea meel, et äsja vastu võetud riigieelarve neid vajadusi ka fookuses hoiab ning enim raha kulub just sotsiaalsele kaitsele. Samuti oleme lisaraha suunanud tervishoidu, et inimesed pääseksid kiiremini arstile,“ rääkis Ott.
Ott tõi välja, et järgmisel aastal tõuseb ka viimaks päästjate palk, keda uuringu järgi usaldavad Eesti inimesed enim. Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 94%). Sellele järgnevad pingereas politsei (86%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (72%) ja Vabariigi President (71%).
Uuringus tuuakse välja julgeolekuohud, kaitsetahe, usaldus institutsioonide ja NATO vastu ning vaadeldakse meediatarbimist. Näiteks suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 76% elanikkonnast, mida on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 91 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Võrreldes märtsiga on toetus NATOle mitte-eestlase seas kasvanud 12 protsendipunkti võrra. Eesti kaitsekulutuste mahu suhtes on domineeriv seisukoht, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks saavutatud tasemel (50%).
Uuring on avaldatud Kaitseministeeriumi kodulehel.
