Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa Föderatsiooni (VF) põhieesmärk on jätkuvalt Ukraina valitsuse kukutamine ja/või sundimine sellistele järeleandmistele, mis on iseenesest riigi valitsusele hävitavad. Selle saavutamiseks püüab VF jätkuvalt hävitada Ukraina juhtimist ja relvajõude. Juhtimise hävitamiseks ja moraalse kaotuse tagamiseks on oluline just Kiievi langemine. Seetõttu on edenetud just sel suunal.

Kiievi langemine ei tähenda tingimata Ukraina langemist. Kui tagatud on riigi juhtimine ja läbi selle vastupanu, ei ole lahing Ukraina pärast lõppenud. Ukraina valitsus on demonstreerinud, et ei jäeta Kiievit niisama. Praegu ei ole märke, et Kiiev langeks või veel vähem, et ta langeks võitluseta.

Teine lahingute suurem piirkond tõenäoliselt saab olema Harkiv, kus proovitakse läbimurret lähipäevadel. Harkivi suunal jäi rünnak toppama lahingute esimesel ööl. 26. veebruaril tõid VF relvajõud (RJ) Belgorodi oblastist raskesuurtükiväe brigaadi 2S4 ja 2S7 Harkivi suunale selleks, et murda Ukraina kaitsest läbi.

Viimase 24h jooksul on jätkunud VF RJ tulelöögid kogu Ukraina territooriumi pihta. Rünnatud on sõjalist taristut, kuid varasemast rohkem on löögid tabanud ka tsiviiltaristut, mis on toonud kaasa kasvavad kaotused Ukraina tsiviilisikute seas. Võrreldes eelneva ööpäevaga on nii Ukraina kui ka VF relvajõudude kaotused kasvanud, tulenevalt jätkuvalt laienevast lahingutegevusest linnades ning kaudtulevahendite laialdasemast kasutamisest. Intensiivistunud on linnade ründamine mitmikraketiheitjate tulega.

Oodata on meredessanti Odessale või Odessa suunale, mis on seni edasi lükkunud. Dessandi raames tabab rannikuala kaudtuli, mis ohustab tsiviilelanikkonda.

Ukraina relvajõudude valitud taktika on olnud edukas, kuna vastasel on lastud tungida riigi territooriumile VF kaudtule kaitse alt kaugemale, misjärel on Ukraina üksused asunud sporaadiliselt kontakti vene üksustega. Vene üksused on praktiliselt vastupanuta lastud siseneda linnade ja suuremate asulate äärealadele, mida VF RJ üksused on püüdnud esialgselt vältida, sest nende vallutamine vajab suuremaid ressursse ning valitseb oht suuremateks kaotusteks.

Samal põhjusel on ka veninud pikaks vene RJ logistika, mille kolonne on Ukraina relvajõududel lihtsam rünnata. Tagalakolonnide ründamine Ukraina üksuste poolt on toonud ka edu. VF RJ on raskusi eesmiste üksuste varustamisega, eelkõige kütusega. VF RJ on maha jätnud mitmes piirkonnas lahingtehnikat kütuse puudumise tõttu. Näiteks 26. veebruaril oli maha jäetud kolonn lahingtehnikaga, mis olid laetud rakettidega.

Ukraina relvajõu ja ka elanikkonna vastupanu on olnud visam kui VF RJ eeldasid oma planeerimises. Samas ei ole VF rakendanud oma relvajõu tulejõu kogupotentsiaali ründetegevusel nt maaväe üksuste toetuseks, mille rakendamine võib kaasa tuua oluliselt suuremaid purustusi ja kaotusi.

Olgugi, et nii Ukraina ja Venemaa Föderatsioon on avaldanud indikatsioone läbirääkimisteks, ei tähenda see, et Venemaa Föderatsioon ei jätkaks täiel intensiivsusel sõjalist tegevust saavutamaks võimelikel läbirääkimistel enda jaoks soodsat positsiooni.

Ilminguid on, et Venemaa Föderatsiooni poliitiline ja relvajõudude juhtkond on järjest enam rahulolematu, kuna rünnakud ei edene soovitud kiirusega ja Ukraina vastupanu on eeldatust oluliselt visam.

Eestile sõjalise ohu tõusu hetkel toimunud ei ole, kuid jätkuvalt on tõenäolised küberründed ja infooperatsioonid.

AVALDATUD: 27. veebruar 2022, 12:45