Kaja Kallas: ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on see, et kõik Eesti inimesed oleksid ühtses inforuumis
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Rene Koka, Siim Pohlaku, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Kert Kingo ja Mart Helme esitatud arupärimisele ühtse eesti kooli kohta (nr 13) vastas peaminister Kaja Kallas.
Arupärijad esitasid 11 küsimust, mis käsitlesid ühtsele eesti koolile ülemineku erinevate aspektide kohta. Arupärijad viitasid asjaolule, et senistes eesti õppekeelega koolides on juba suured probleemid. Et võõrkeelseid lapsi on seal palju, siis toob see omakorda probleeme õpetajatele.
Kallas selgitas kujunenud olukorda ja valitsuse tegutsemist ühtsele eesti koolile üleminekul. „Kehtib põhiseaduses kirjutatu, et Eesti riigikeel on eesti keel ja igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust,“ toonitas peaminister.
Kallas ütles, et valitsuses ei ole kavatsust venestada eesti lapsi. „Vastupidi, valitsusel on kavatsus lõpetada venekeelse hariduse rahastamine ja minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele,“ sõnas ta. Kallas lisas, et ühtsele haridusele üleminekul peab õppevormi valimisel arvestama lapse õppekeeleoskust ja seda, et õpe oleks keeleliselt ja metoodiliselt talle kohaldatud. „Eesti emakeelega lapse suunamine klassi, kus eesti keeles õppimine on mõeldud eesti keelt mitteoskavatele lastele, ei ole seaduspärane,“ ütles peaminister.
Kallas rõhutas, et ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärk on see, et kõik Eesti inimesed oleksid ühtses inforuumis, valdaksid Eestis eesti keelt ja neid inimesi, kes eesti keelt kasutavad, oleks järjest rohkem. „Et meil ei oleks kahte erinevat süsteemi ja selle nimel me töötame. See on olnud suur probleem, nii nagu ma olen nõus, et seda oleks pidanud tegema juba ammu-ammu. Parem hilja kui mitte kunagi. Sellega tuleb igal juhul edasi liikuda,“ ütles peaminister.
Kallas vastas veel arupärimistele tuumaelektrijaama rajamise kohta (nr 41), sõjaaja kaitseväe kaudtulevõimekuse kasvatamise kohta (nr 72), immigratsiooni kohta (nr 133), demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta (nr 232), Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta (nr 262) ja Saaremaa püsiühenduse kohta (nr 278).
Riigikogu liikmete arupärimistele elektrooniliste sigarettide kasutamise (nr 377) kohta, siseturvalisuse tagamise võimekuse kohta uues olukorras, kus kontrollimatu immigratsioon on muutnud eesti inimesed murelikuks oma vara ja oma elu pärast (nr 536), „Slava Ukraini“ rahade väärkasutuse ning sellega seotud uurimise kohta (nr 578) vastas siseminister Lauri Läänemets.
Vabas mikrofonis võttis Kalle Grünthal.
- Istung lõppes kell eile kell 22:39.
