Avaleht Haridus Karjääripöörde teinud õpetaja: tundsin, et lapsed vajavad mind rohkem kui edukad pankurid
Karjääripöörde teinud õpetaja: tundsin, et lapsed vajavad mind rohkem kui edukad pankurid

Karjääripöörde teinud õpetaja: tundsin, et lapsed vajavad mind rohkem kui edukad pankurid

Lasnamäe Gümnaasiumi õpetaja Svetlana Udras on hingelt läbi ja lõhki õpetaja. Seetõttu on kummaline, et õpetajana töötab ta alles neljandat aastat. Lõviosa karjäärist tegi naine hoopis rahandusmaailmas.

“Enne kooli jõudmist töötasin 20 aastat SEB pangas. Alustasin tellerina, edasi olin harukontori juhataja, laenuhaldur, HelpDeski ja Kontaktikeskuse töötaja,” jutustab Svetlana Udras, kelle hooleks jäid pangas ka koolitused. “Koolitasin uusi töötajaid, kes alles tulid tööle panka, tegin täiendkoolitusi olemasolevatele töötajatele. Isegi vene keelt õpetasin,” meenutab ta. “Mul on ikka olnud sees õpetamise kirg.”

Klassijuhatamise asemel panka

Tõele au andes pidi Svetlana Udras hariduspõllule tööle jõudma juba ammu. “Ma olin gümnaasiumi lõpetades 100% kindel, et minust saab õpetaja. Viisin paberid Tallinna Ülikooli loodusainete õpetaja erialale,” räägib Udras. Selleks ajaks, kui ulatati lõpudiplom, oli noore inimese hinge hiilinud aga kahtlus. Viimase kursuse praktika tegi kujukalt selgeks, kui nõudliku ameti ta endale valinud oli. “Palju tööd ja nagu mulle siis tundus – mõttetut tööd! Lisaks ainetundidele ka klassijuhatamine! Just viimane sai otsustavaks teguriks, miks ma otsustasin kooli tööle mitte minna, ma ei tahtnud olla klassijuhataja” Tagantjärele ajavad need mälestused naerma, oli ju Svetlana Udras käesoleval sügisel parimate haridustöötajate valimisel just aasta klassijuhataja nominent.

Pangas töötades hakkas kunagine kutsumus endast jälle märku andma. “Mõtlesin alguses andragoogika eriala peale, kuid üha enam hakkas huvi pakkuma erivajaduste teema. Astusin Tartu Ülikooli eripedagoogika erialale, samal ajal töötasin edasi pangas. Lõplikku karjääripööret tegema pani mind lõpuks just asjaolu, et pangas mind koolitajana väga hinnati, mind valiti koguni parimaks sisekoolitajaks. See motiveeris ja julgustas mind tegema uut sammu. Olin juba jõudnud tunnetuseni, et täiskasvanud edukad pankurid saavad ka ilma minuta väga hästi hakkama. Tahtsin panustada noortesse, kes alles valivad oma teekonda,” kirjeldab Svetlana Udras mõtteid, mis viisid ta lõpuks Lasnamäe Gümnaasiumi. Alguses loodusainete peale, nüüd annab õpetaja Udras lisaks ka geograafiat ja majandust. On kooli eripedagoog ja HEV-koordinaator. Ning nali naljaks – ka klassijuhataja.

Õpetaja, kes väljendab tundeid

Oma karjääripööret kirjeldab ta sõnadega: “Ülimalt rahul, ei kahetse üldse!” Ja kui küsida, mis teda siis töö juures kõige enam innustab, tuleb vastuseks: “Lapsed!” Pikka aega vaid täiskasvanukoolitusega tegelenud Svetlana Udrasel on väga eriline klapp ka noorema põlvkonnaga. Lapsed armastavad teda ega pelga seda välja näidata. Õpetajate päevaks tõi 6. klassi poisike kaardi, sees gloobuse pilt ja juures kiri: “Te olete minu lemmikõpetaja”. Samasugust tunnustust jagatakse talle küll kõnes, küll kirjas sageli. Ja kui klassijuhataja Udras küsib oma hoolealustelt, kus korraldada klassiõhtu, siis kostab vastuseks üksmeelne: “Aga loomulikult teie juures!” Mis on juba kindel märk õpetaja populaarsusest.

See ei tähenda sugugi, et õpetaja Udrasele võib nii öelda pähe istuda. “On väga oluline, et õpetaja räägib oma tunnetest „mina sõnumina“. Ma ei ütle õpilastele, et te olete halvad, vaid, et mul on väga kurb, sest te tegite või teinud seda ja toda. Ma võin olla kuri, aga ma räägin miks, räägin, mida mina tunnen. Lapsed saavad sellest aru.” Samas ütleb Svetlana Udras oma hoolealustele ka: “Ma armastan teid!”. Ta pole ka kiitusega kitsi, julgustab ja sisendab usku oma õpilastele. “Mina olen parim õpetaja, mina usun nendesse, siis nad on ju parimad õpilased. Loogiline, kas pole?” naerab õpetaja Udras.

Enesekindel õpetaja muudab enesekindlaks ka õpilased

Teise eluala pealt tulnud eksperdina, kel lisaks suur koolitamise kogemus, oskab Svetlana Udras olla enesekindel. Ta naudib õpetajatööd. “Õpetajal on heas mõttes võimalik kasutada oma mõjuvõimu, muuta midagi õpilaste elus. Teiseks olla natuke nagu näitleja – olen klassi ees laval, ma esinen, mul on iga tund esietendus. Kui sellele lisada veel pidevat noortega suhtlemine, siis ongi parima ameti kirjeldus valmis,” võtab õpetaja Udras ameti boonused kokku.

Enesekindlus annab talle julguse esimest korda tema tundi saabuvatele gümnaasiuminoortele öelda: “Majandusest saab teie lemmikaine!” Ja selle peale esiotsa itsitavad õpilased näevad mõne aja pärast, et nii see lähebki, sest õpetaja enesekindlus kandub noortele üle.

Õpetaja Udras ütleb julgelt, et on noorematele õpilastele autoritaarse juhtimisstiiliga klassijuhataja, mis ei pruugi osade inimeste arvates olla kooskõlas pedagoogika arusaamadega heast õpetajast. Ta ise näeb asja nii: “Mina olen kindel, et oma kogemusest ja vanusest lähtuvalt tean elust natukene rohkem, kui õpilane. Sellepärast, kui on vaja midagi teha, siis panen õpilased valiku ette. Näiteks: kas teeme praegu või 10 minuti pärast?  Varianti mitte teha pole olemas. Ma olen oma klassis kuninganna, minu sõna on seadus. Miks nii? Sellepärast, et noortes on vaja tekitada harjumust pingutada, teha, saavutada. Demokraatlik lähenemine kahjuks ei tööta, sest nad ei oska oma valikute eest vastutust võtta. Ja praktiliselt iga pakkumise peale „Kas te tahate…?“ tuleb kindel EI. Niisiis võtan vastutuse, et õppetöö saaks ära tehtud, enda peale mina.”

See-eest gümnaasiumiklassidele annab õpetaja Udras juba rohkem iseseisvust, sest ta teab – õpilased suudavad juba rohkem vastutada. “Aga nad teavad, et hoian neil ikka silma peal ja olen vajadusel olemas,” kinnitab ta.

Kes tahab saada maailmaparandajaks?

Pangast klassi ette jõudmise lugu jagab Svetlana Udras 12. novembril Zoomi keskkonnas toimuval inspiratsiooniseminaril “Aita luua homne Eesti”, kuhu on oodatud õpetajatööst huvitatud potentsiaalsed karjääripöörajad. Registreerimiseks on aega 9. novembrini ja rohkem teavet leiab seminari kohta Facebookist.

Miks valida õpetaja amet? “Õpetajaks peab saama inimene, kellel on maailmale midagi öelda. Õpetaja saab seda öelda tervele põlvkonnale. Õpetaja saab mõjutada teiste elusid. Õpetaja on suunanäitaja, maailmaparandaja. Nimetage veel üks amet, mis oleks sama võimas?!” ütleb Lasnamäe Gümnaasiumi õpetaja Svetlana Udras.