1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. Teater
  4. Katre Väli: Eesti teatri elujõud on üks meie kultuuri edulugu
Katre Väli: Eesti teatri elujõud on üks meie kultuuri edulugu

Katre Väli: Eesti teatri elujõud on üks meie kultuuri edulugu

Meie teatrisaalid on publikust tulvil ning näitemängu tehakse igale maitsele. Palusime kultuuriministeeriumi teatrinõunikul Katre Välil hinnata Eesti teatrit teatrikuul 2019.

Esmalt, kultuuriministeerium ei hinda seda, kui hea või vajalik üks või teine lavastus on olnud. See jäägu teatrikriitikute ülesandeks. Küll aga soovime palju õnne veel kord kõigile, kes on ära märgitud Eesti Teatriliidu aastapreemiate jagamisel!

Kui rääkida meie teatris toimuvast, ei saa üle ega ümber statistikast. Eesti Teatri Agentuuri kogutud andmetest on näha, et aasta-aastalt on kasvanud uuslavastuste arv, aga ka antavate etenduste ja publiku hulk. Eelmise, riigi juubeliaasta andmeid veel kogutakse, aga 2017. aastal oli külastuste arv 1,2 miljoni juures.

See kõik on väga rõõmustav ja võimas. Publik usaldab teatrit ja ilmselt saab sealt piisavalt palju inspiratsiooni ja mõtteainest, kui igal õhtul on üle Eesti teatrisaalides mitu tuhat inimest.

Kultuuriministeeriumist vaadatuna on olukord pisut keerulisem. Kuidas ka ei tahaks, aga samasuguses kasvavas joones pole riigieelarvest teatreid võimalik rahastada. Ka meedias on õhku visatud küsimusi selle ümber, kas meil on ehk juba liiga palju teatrit. Las selle üle, mis on puudu või ülearu, otsustab vaataja. Ministeeriumi ülesanne on tagada teatripildi võimalikult suur mitmekesisus ja regionaalne kättesaadavus meie hea teatrivõrgustiku vahendusel.

Sageli võime – eriti suvelavastuste puhul – tunda seda, kuidas materjali valiku on tinginud paigavaim. Kõige klassikalisem on siin muidugi Vargamäe kui juba aastakümnetepikkune näitelava väga paljudele Tammsaare teostele, ja sugugi mitte üksnes tema peateosele, mis praegu menukalt kinolinal jookseb.

Neid kohti on teisigi. Etenduskunstil on suured võimalused leida laiemat ühiskondlikku kandepinda, tõsta fookusesse valupunkte tänapäevast või nähtusi meie kultuurimälust. Tartu Uue Teatri „Kremli ööbikud” tõi rahva Eesti paikadest Narva, linna, mis ei ole just seisnud Eesti teatri mõttelisel peatänaval. See kõik kordub ka sel suvel.

Jõuame taas rahani. Teatritele antav toetus jaguneb erineva omandivormiga etendusasutuste vahel. Sihtasutuste puhul on riik võtnud kohustuse kanda kinnisvarakulud ja vastavalt kultuuritöötaja miinimumpalgale personalikulud. Meie ajaloolised teatrimajad peavad olema korras. Omatulu teenivad lisaks toetustele kõik etendusasutused. Eestis puudub teater, mille tegevus makstakse riigieelarvest sajaprotsendiliselt kinni.

Ka erateatritele jagab riik tegevustoetusi, kuid sellel rahal ei ole küljes ühtegi silti. Teatrid saavad ise otsustada, kas eraldatud toetus kulub personalile, ruumide rendile või produktsioonile. Riik ei esita erateatritele ootusi žanrilise mitmekesisuse tagamiseks, mis sihtasutuste puhul on vältimatu: teater kõigile vanusegruppidele ja igale maitsele. Alates maailmaklassikast kuni publikut naerutavate farssideni. Erateatrid ongi oma tegevuse planeerimises märksa paindlikumad kui riigi osalusega asutatud suured sihtasutused.

Meil on üsna repertuaariteatrite sarnaseid püsiva trupiga erateatreid. Meil on etenduskunstide keskused, kus saavad oma kunsti näidata väga mitmenäolised loomingulised ühendused ja etenduskunstnikud. Meil on ühekordseid lavastusprojekte, lasteteatreid ja ühemeheteatreid. On teatreid, mis on tegevuse lõpetanud, aga veelgi rohkem on asemele tulnud.

Ükski eelarveline otsus ei ole jagu saanud tungist viia looming publiku ette.

Seega, püüdkem teatripilti näha ja hinnata rohkem tervikuna. Rääkigem rohkem mitmekesisusest, otsingutest, vormidest. Statistika olgu sellele kõigele taustsüsteemiks. Meie teatris kihav elu ja toetussüsteemid on erilised ja aitavad teatrimaastiku mitmepalgelisust hoida. See on Eesti viimase paarikümne aasta teadlike valikute tagajärg ja üks meie kultuuri edulugu.

Head Uudised GoodNews