Kohapealne kultuurikorraldus kujundab regionaalse kultuurielu olemuse
Maakondlikus kultuurielus on kõige kõvem kapital koostöövõime ja hea tahe kohalikku elu kultuuriliselt huvitavamaks muuta, rääkis kultuuriminister Urve Tiidus reedel Valgas peetud kultuurikonverentsil.
„Valgamaal jagub mõlemat, nii koostööd kui tahet. Mitte ainult investeeringud, vaid just sisuline kultuuritöö mõjutab järjest enam, kas paik on atraktiivne elamiseks ja laste kasvatamiseks,“ kinnitas kultuuriminister Urve Tiidus.
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Raul Oreškin peatus oma ettekandes kultuuri rollil piirkonna ettevõtluse elavdamisel ning innustas kohapealseid kultuurikorraldajaid mõtlema ja tegutsema suurelt.
„Eestis on mitmeid paiku, millele on kultuur aidanud luua uusi tähendusi. Näiteks endised tööstus- või tootmispiirkonnad, mida enam nende algses rollis ei vajata – mõelgem Viinistule, Telliskivi loomelinnakule, Moostele,“ tõi Oreškin välja. „Kultuur on loonud kuvandi, mis aitab teadvustada konkreetset piirkonda laiemalt kui ainult konkreetse sündmuse või tegevuse keskselt. Seda saab omalt poolt veelgi võimendada, tehes koostööd nii kultuurisündmuste korraldajate vahel kui ka piirkonna ettevõtjatega. On ju uuringud näidanud, et iga kultuuri panustatud euro toob piirkonda läbi majanduse tagasi keskmiselt neli eurot, seega on põhjust vaadata julgemalt kultuurisündmusi investeeringu, mitte kuluallikana,“ rääkis asekantsler Oreškin.
Koostööst kultuurikorraldajate vahel rääkis konverentsil ka Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik. „Kohalikul tasandil tegutseb maakonnas mitu kultuurikorraldajat. Igas maakonnas on olemas rahvakultuurispetsialist, peaaegu kõigis maavalitsustes on inimene, kes vähemalt osaliselt kultuurivaldkonnaga tegeleb, ligi pooltes maakondades on kultuurikorraldaja rollis ka kohalikud keskseltsid, lisaks on oma kultuurispetsialist on üksikutes omavalitsusliitudes. Kultuurisündmuste rahastamise poolelt vaadates on kõige suuremad võimalused aga hoopis kultuurkapitali maakondlikel ekspertgruppidel. Maakondliku kultuurielu edenemise ja järjepidevuse eeldused on hea omavaheline koostöö ja ühiselt kokkulepitud eesmärgid,“ märkis Pedanik oma ettekandes.
Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimus reedel konverents „Kellele seda maakonna kultuuri vaja on?”. Konverentsil esinesid lisaks Kultuuriministeeriumi esindajatele maakonna kultuuritöötajad ja kultuurivaldkonnaga seotud asutuste ja organisatsioonide esindajad.
