Home Haridus Kõrgkoolide tulemusrahastamisel ei arvestata edaspidi välisüliõpilaste osakaalu
Kõrgkoolide tulemusrahastamisel ei arvestata edaspidi välisüliõpilaste osakaalu

Kõrgkoolide tulemusrahastamisel ei arvestata edaspidi välisüliõpilaste osakaalu

Haridus- ja Teadusministeerium muutis pärast partneritega kooskõlastamist kõrgkoolide tulemusrahastamist. Kõrghariduse tegevustoetuse eraldamisel ei arvestata alates 2023. aastast enam välistudengite osakaalu lõpetanute hulgas ning senisest kaalukamaks tulemusnäitajaks muutub kõrgkooli suutlikkus teenida tulu oma haridusalasest tegevusest.

„Peame väga oluliseks kõrgkoolide võimekust kaasata eraraha. Muudatustega tulemusrahastamises soovime tõhustada kõrgkoolide koostööd eelkõige erasektori ettevõtetega,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal.

Veinthal lisas, et kõrgkoolide ettepanekul muutis ministeerium metoodikat, millega arvestatakse haridusalase tulu teenimist. Kui seni võeti arvesse üksnes erasektorist laekunud tulu, siis nüüd arvestatakse ka avaliku sektori äriühingutelt ja sihtasutustelt laekuvat tulu. „Koostööpartneri valikul peaks olema sisu olulisem kui partneri juriidiline staatus,“ märkis Veinthal. Tulu arvestatakse uue metoodika järgi juba 2022. aasta tegevustoetuse eraldamisel kõrgkoolidele.

Välisüliõpilaste osakaalu ei arvestata tegevustoetuse eraldamisel alates 2023. aastast, mis tähendab, et arvesse ei lähe enam need välistudengid, kes lõpetavad 2022. aastal.

Elukestva õppe strateegias aastani 2020 oli seatud eesmärgiks suurendada välistudengite osakaalu 10 protsendini kõigist üliõpilastest. Kui 2013. aastal oli vastav näitaja 3,7%, siis 2020. aastal 11,6%, mistõttu ei ole enam otstarbekas reguleerida välistudengite hulka tulemusrahastuse kaudu.

Kõrghariduse tegevustoetuse kogumaht on 2022. aastal 165 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga lisandub 5 miljonit eurot, mis teeb tegevustoetuse kasvuks 3,1%.

Tegevustoetusest 80% eraldatakse baarahastamisena (kolme varasema aasta keskmise alusel), 17% tulemusnäitajate alusel ning 3% eelmise perioodi halduslepingu täitmise põhjal.

Kõrgkoolide tulemusnäitajad on: nominaalajaga lõpetanute osakaal vastuvõetud üliõpilastest, edasi õppivate üliõpilaste või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal lõpetanutest, välisriigis õppinud või praktika sooritanud üliõpilaste osakaal kõrgkooli kõigist õppuritest, kõrgkooli haridusalasest tegevusest saadava tulu suhe kõrgkoolile määratud tegevustoetusesse. Ülikoolide tulemusnäitajad on lisaks juba nimetatutele: kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste osakaal kõrgkooli kõigist lõpetanutest ning halduslepingus kokku lepitud vastutusvaldkondadesse vastuvõetud üliõpilaste osakaal kõigist vastuvõetud üliõpilastest.

Ministeerium sõlmib rahastamiskokkulepped ülikoolidega pärast seda, kui on allkirjastatud uued halduslepingud aastateks 2022-2024. Seni saavad ülikoolid iga kuu 1/12 2021. aasta tegevustoetusest.