Kui tihe on konkurents Tallinna volikogu valimistel?
Tallinna valimiskomisjon registreeris volikogu valimisteks 1183 kandidaati.
Komisjon registreeris kaheksa üksikkandidaati ning kaheksa erakonna ja kahe valimisliidu nimekirjad. Igale linnavolikogusse pürgivale kandidaadile andis komisjon registreerimisnumbri, mille järjekord selgitati välja liisuheitmisega. „Oma eelistatud kandidaadi registreerimisnumbri saab valija märkida valimissedelile, et valimistel selle kandidaadi poolt hääl anda,“ selgitas valimiskomisjoni esimees Priit Lello.
Kandidaatidele antavad registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele esmalt erakondade ja valimisliitude nimekirjade kaupa. Üksikkandidaadid saavad numbrid pärast erakondade ja valimisliitude nimekirjadesse kuuluvaid kandidaate.
Liisuheitmise tulemusel kujunes kandidaatidele registreerimisnumbrite andmise järjekord nimekirjade kaupa selliseks: Isamaa Erakond, Erakond Eestimaa Rohelised, Vaba Eesti valimisliit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti Keskerakond, Erakond Eesti 200, valimisliit Narodnyi Sojuz, Eesti Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Tulevikuerakond, kellele järgnevad liisu järgi reastatud üksikkandidaadid.
Kandidaatide nimekiri koos registreerimisnumbritega on kättesaadav Tallinna valimiste kodulehel.
Komisjon jättis rahuldamata seitsme kandidaadi avalduse. Neist kuue kandidaadi elukoht ei olnud 1. augusti seisuga registreeritud Tallinna linna ja ühel kandidaadil oli täitmata kodakondsuse nõue.
Eelmised valimised toimusid 2017. aastal.
2019. aastal kiitis volikogu heaks ettepaneku vähendada arvu 79 liikmelt 63 liikmele. 10 aastat enne seda oli liikmeid 63, kuid arvu suurendati 79 peale põhjendusega, et volikogusse oleks lihtsam pääseda valimisliitudel.
Tänavu esitas linnavalitsus volikogule otsuse eelnõu, mille kohaselt on 17. oktoobril valitavas volikogu koosseisus 79 liiget. Rohkem kui 300 000 elanikuga omavalitsuse volikogus peab seaduse järgi olema vähemalt 79 liiget.
