KULTUURIAJALUGU! Daniel Day-Lewis loobub näitlemisest
Daniel Day-Lewis on proovinud näitlemisest loobuda mitu korda. Nüüd, kus tema viimane film „Phantom Thread“ on jõudnud videole, vaatame tagasi 2008. aastasse, kui ta andis ühe harvadest trükiintervjuudest ja sedagi seetõttu, et ajakirjanik oli kirjutanud raamatu tema isast, luuletajast Cecil Day-Lewisest.
Day-Lewis oli loobunud näitlemisest 1997. aastal. Tema poeg sündis 1998. aastal. Day-Lewis kolis Itaaliasse ja hakkas kingsepaks. Ta naases 2002. aastal filmiga „Gangs of New York“, kuid samal aastal sündis taas poeg. Siis tegi ta 2005. aastal filmi „The Ballad of Jack and Rose“, aga ainult seetõttu, et lavastas tema naine. Tema järgmine film oli 2008. aasta algul laiemalt kinodesse paisatud „There Will Be Blood“.
Day-Lewis kutsus Guardiani ajakirjaniku 2007. aasta lõpupäevil koju Iirimaale. Elab ta seal loomulikult maamajas Wicklow’ mägedes. Autojuht, kes ajakirjanikku Dublini lennujaamast sõidutab, sõidutab ka tavaliselt Day-Lewisit. Ühes külas osutab juht ühele pubile. „Daniel käib seal vahel napsitamas,“ ütleb ta.
„Näitlejad ei tohiks intervjuusid anda,“ räägib Day-Lewis kodus köögis ja valab teepakile tassis keevat vett. „Kui vaatajad teavad, mis värve sokke näitleja kannab, jääb see neile meelde ja hakkab segama. Keegi ei võida sellest.“ Day-Lewis kannab Triumphi t-särki ja teksapükse. Nagu peabki mees, kes armastab mootorrattaid.
Day-Lewise naine on Rebecca Miller, Arthur Milleri tütar. Nad kohtusid 1996. aastal, kui Day-Lewis mängis Arthur Milleri näidendi „The Crucible“ filmiversioonis. Neil on kaks noort poega Ronan ja Cashel ning põrandal vedelevad mänguasjad. (Day-Lewisel on ka 1995. aastal sündinud poeg Isabelle Adjaniga.) „Võimatu on olla erak lapsi täis majas,“ muigab Day-Lewis. Tema soov varjuda võib pärineda juba 1968. aastast, kui Cecil nimetati riiklikuks laureaadiks ja ajalehed täitusid fotodega tema näitlejatarist naisest Jill Balconist ning nende kahest lapsest.
Üks põhjus, miks Day-Lewis Iirimaal elab, on meeldivad mälestused isaga suvevaheaegadest County Mayos. Isa oli pärit Iirimaalt, Daniel sündis aga Londonis. Elu Inglismaal oli veidi hall, räägib Day-Lewis. Iirimaa oli nagu nende salaaed. Millega peibutas „There Will Be Blood“, et ta Iirimaa mitmeks kuuks Texase kasuks hülgas? Day-Lewis mõtleb. „Ma ei tea,“ ütleb ta.
Üks põhjus oli ilmselt lavastaja Paul Thomas Anderson. „Tobe on sellest rääkida, aga ma uskusin Pauli ja tema stsenaariumisse. Ma ei analüüsi selliseid asju kunagi. Ta rääkis ilustamata ühe mehe loo esimesest stseenist koleda lõpuni. Ma ei julgenud küsidagi, kust osa sellest oli tulnud, sest selles ei tundunud olevat mingit loogikat ja ometi näis selles olevat mingi oma loogika.“
„There Will Be Blood“ on – taas – film, kus Day-Lewis kaob tegelaskujusse. Tohib küsida tema metoodilise näitlemise kohta? „Palju edu sellega,“ sõnab Day-Lewis sellise inimese häälega, kes ei tea ise ka vastust. Ta olevat elanud „The Ballad of Jack and Rose’i“ võtetel perest lahus? „Elasin, aga see oli sümboolne. Ma nägin neid igal õhtul ja nädalavahetustel.“ Aga kaks päeva ja ööd vanglas toidu ja veeta filmi „In the Name of the Father“ jaoks? „On ju vaja teada, mis tunne on, kui kaks kolmemehelist rühma sind kahe päeva jooksul üle kuulavad,“ vastab ta lihtsalt.
Kui ta üldse oma filme kahetseb, siis „The Unbearable Lightness of Beingit“ (1988), mille kohta talle räägiti, et iga noor näitleja soovib seda osa. Milan Kundera romaanil põhinevas filmis kehastab Day-Lewis Tšehhi arsti. Ta õppis filmi jaoks tšehhi keelt, et rääkida inglise keelt tšehhi aktsendiga, kuid lõpuks ei lubatud tal siiski nii kõneleda. Lisaks polnud ta valmis filmi seksuaalsuseks.
Pärast „There Will Be Bloodi“ osales Day-Lewis filmis „Nine“ (2009) ja kadus siis 2012. aasta „Lincolnini“ jälle ekraanidelt. „Lincolni“ ja „Phantom Threadi“ vahele jäi viis aastat, mil Day-Lewis filme ei teinud. Lavastaja James Ivory loodab, et „Phantom Thread“ ei jää Day-Lewise viimaseks filmiks. Ta plaanib teha filmi Peter Cameroni romaanist „Coral Glynn“, mis tema sõnul sobiks Day-Lewisele.
Konstantin Kuningas
