Kultuuriminister Tiit Terik: eesti keele oskus aitab sõjapõgenikel sulanduda igapäevaellu
Valitsuse heaks kiidetud riigi lisaeelarve toel saavad ajutise kaitse saajad osaleda kohustuslikus kohanemisprogrammis ning õppida eesti keelt. Kultuuriministeeriumi osa lisaeelarves on 9,1 miljonit eurot.
„Väga paljud Ukraina sõjapõgenikud ei saa niisama lihtsalt kodumaale tagasi pöörduda ning peavad oma elu Eestis korraldama. See tähendab, et peame aitama nendel inimestel võimalikult pehmelt kohaneda Eesti kultuuriga ning kandma hoolt selle eest, et keegi ei jääks kõrvale avalikest teenustest. Selleks tuleb omandada ka eesti keel,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik.
Kõik ajutise kaitse saajad peavad osalema kohanemisprogrammi koolitusel, et mõista Eesti riigi ja ühiskonna toimimist ning saada aimu Eesti igapäevasest elukorraldusest. Lisaks on neil kohustus osaleda A1-taseme keeleõppes, mis toimub nii klassiruumis kui ka interneti vahendusel. Info registreerimise kohta läheb kõigile sõjapõgenikele, kellele riik on andnud ajutise kaitse.
„Eestlaste suhtumine on alati väga toetav, kui teistest riikidest Eestisse elama asunud inimesed tunnevad eesti keele vastu huvi. Õpingutega alustamine ja keele purssimine on kiireim tee eestlaste südamesse. Meie uusi kaasmaalasi aitab sisse elada see, kui laseme neil harjutada eesti keelt olmesituatsioonides ning jagame nõu ja soovitusi igapäevaste vajadustega toimetulemisel. Lai probleemide ring võib ulatuda tööotsingutest ja laste haridusest kuni osalemiseni vaba aja tegevustes. Näidakem üles abivalmidust ja head tahet,“ lisas minister Terik.
Lisaeelarve toel saab kohanemisprogrammi läbida 20 000 inimest, keeleõppes aga osaleda 10 000 ajutise kaitse saajat. Jätkuvad ka varasemad keeleõppeprogrammid ning ajutise kaitse saajatele pakutavad koolitused ei mõjuta nende toimumist või mahtu. Koolitusi ajutise kaitse saajatele hakatakse pakkuma suve esimeses pooles, keeleõppe pakkujate leidmiseks on hange juba välja kuulutatud.
