Avaleht Eesti elu Kultuuritöötajate palgafond suureneb
Kultuuritöötajate palgafond suureneb

Kultuuritöötajate palgafond suureneb

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 9. detsembril kultuuritöötajate palgakokkuleppe, mille kohaselt tõuseb kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5 protsendi võrra.

Palgafondi jaotamine sõltub valitsemisala asutuste endi otsustest. Kavandatud palgafonditõus laieneb asutuste kogu töötajaskonnale.

„Kõigi kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavate kultuuritöötajate ootused palgatõusuks on põhjendatud nii neile, kes on saanud vähe, kui, mis seal salata, ka nende töötajate puhul, kelle tasu on olnud alammäärast kõrgemal. Jätame lõppotsused asutuste teha, sest nende juhtkondi tuleb usaldada,“ selgitas kultuuriminister Tõnis Lukas. „Valdkonnas töötavatele inimestele on tänane lepe kindlasti selge sõnum, kui oluline on nende töö ja panus eesti keele ja kultuuri arendamisel, mis on meie riigi püsimise peamine mõte.”

Üleriigiline palgakokkulepe puudutab kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid, kuid on soovituslik kõigile kultuurivaldkonna asutustele sõltumata nende haldusalluvusest või omandivormist. Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saava kultuuritöötaja miinimumtöötasu on 2020. aastal vähemalt 1300 eurot. Riiklik miinimumtöötasu võetakse aluseks ka kunstniku- ja kirjanikupalga määramisel.

„Meie läbirääkimiste lähtealus on endiselt alusdokument „Kultuur 2020“, mille kohaselt peaks kultuuritöötaja töötasu alammäär olema vähemalt võrdne riigi prognoositava keskmise brutotöötasuga. Seekordsed läbirääkimised olid varasematest veidi keerukamad, sest valimistega kaasnes ka mitmete eesmärkide ümberhindamine ning järgmise aasta kokkuleppetase jääb taotletust pisut madalamaks. Sellele vaatamata hindame kultuuriministeeriumi tahet ja suutlikkust saavutada üsna optimaalne tulemus,“ ütles TALO juhatuse esimees Ago Tuuling.

Palgalepe arvestab kõiki riigieelarvest palka saavaid riigiasutuste, avalik-õiguslike institutsioonide, sihtasutuste ja maakonnaraamatukogude töötajaid. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid, keda on kokku ligi 4000. Lisaraha läheb samas mahus nagu kultuuritöötajate heaks ka treenerite tööjõukulude toetusfondi. Selle kõige rahaline kogumaht on 2,3 miljonit eurot.

2020. aasta kultuurieelarve planeeritav kulude kogumaht on 254 miljonit eurot. Lisaks kultuuritöötajate palgatõusule on kultuuriministeeriumi olulisemate eesmärkide seas lisarahastuse andmine eesti keele õppele, investeeringute jätkamine kesksetesse kultuuriasutustesse ja olümpia-aastal ka spordivaldkonna toetamine. Lisaks sellele tähistatakse 2020. aastat kultuuriministeeriumi eestvedamisel digikultuuriaastana.