Kunst ja hea toit: kunstnik Reet Kalamees avas oma uksed kodukohviku Boheeml näol ja tutvustas ingligaleriid

Kodukohvikud on viimasel ajal saanud väga populaarseks ning ajutistes kohvikutes üritatakse klientidele pakkuda palju põnevat. Tartus Tammelinnas peetavatel kodukohvikutepäeval on kunstnik Reet Kalamees juba aastaid lisaks kohvikule avanud ka kodugalerii, kus külastajatele tutvustada kunsti. Ta on rõõmus, et on kodukohvikute päeval kohtunud paljude toredate inimestega, kellest on saanud tema head tuttavad ja sõbrad. “Avatud galerii päevadega kaasneb alati palju positiivseid emotsioone,” räägib kunstnik.

Kodugalerii laseb veeta toreda päeva armsate inimeste ja maalide keskel

Reet selgitab, et tal tekkis idee ühendada kodukohviku kodugaleriiga, kui pani üles oma näitust Tartu Jaani kirikus ning märkas, kiriku seintes on hulgaliselt väikseid naelu, mis jäävad tavavaatajale märkamatuks. “Sinna oli väga kerge ja lihtne riputada oma maale. Mul läks mõte ka kohe sellele, et minu kodus on ju hulgaliselt vaba seinapinda läbi kahe korruse ja kui ma näituse kirikust maha võtsin, otsustasin, et hakkan samamoodi oma maale kodus eksponeerima. Sellest sai alguse minu kodugalerii. Maalid on paljuski vahetunud ja liikunud oma uutesse kodudesse, aga uued pildid on tulnud jooksvalt asemele, enam ma ei kujutakski ette, et mu seined oleksid tühjad,” räägib ta.

Viis aastat tagasi tekkis tal tunne, et ta soovib teatud päevadel teha oma kodugalerii uksed lahti kõigile huvilistele. Nii sündisid Avatud galerii päevad – neid on ta korraldanud 4-5 korda aastas. Vahepeal on ta kutsunud ka mõne armsa inimese seda üritust toetama kas kitarriga või helikaussidega. “Avatud galerii päeval on inimestel olnud võimalik esimeste seas näha minu uusi maale ja veeta tore päev armsate inimeste ja maalide keskel,” räägib ta.

“Oma kodugalerii osas olen teinud taotluse, et siia jõuaksid ainult need inimesed, keda need maalid kõnetavad ja keda need saavad aidata. Lihtsalt uudishimu pärast minu juurde ei satuta, olen uksel soovitanud alati tunnetada, kas mu hing soovib siia siseneda või pole see energiaruum  minu jaoks. Ja inimesed tajuvad seda väga hästi, kas on tõmme või siis mitte. Enne, kui astud üle läve, pead sa ütlema sellele jah,” räägib Reet.

Tihti tunnevad ka külastajad ära maali, mida endale sooviksid. “Inimesed, kes oma maali ära tunnevad, need lahkuvad enamasti koos maaliga või tulevad hiljem sellele järele. Ja sellel päeval jõuab minu galeriisse palju uusi inimesi, kes muidu siia ei teaks tulla, see energia tõmbab neid. Seekord viidi oma uutesse kodudesse kümmekond suuremat ja lisaks väiksemaid maali,” on ta rõõmus.

Muljeid kodukohvikutepäevalt

“Inimesed liiguvad vaikse vooluna, jalutavad minu boheemlaslikus aias, vaatavad maale ja astuvad uksest sisse. Seisatavad mõne maali ees ja võtavad vastu, mõne pildi juurde lähevad tagasi uuesti ja uuesti. Proua, ma tahan teile öelda, et see on nii äge mida te teete, müts maha. Oi teate, ma pole siia kunagi sattunud, ja ma ei oskagi sõnadega kirjeldada, aga mind inspireerib see energia, mida ma maalidest tajun. Mul tuleb kohe selline hingerahu sisse, hea on olla. Lubate, ma istun siin natukene. Aitäh, et te lubate tulla  oma koju.Teate, me lihtsalt tulime siia kodukohvikute päevale ja meid kuidagi suunati siia teie tänaval ja galeriisse. Ja meil polnud kõige väiksematki plaani endale maali koju viia, aga ometi, siin me oleme ja teate, see maal seal on meie oma. Ma ei oska seda sõnadega kirjeldada, aga ta on meie oma ja meid nii tõmbab tema poole, ta tuleb meiega koju kaasa,” jagab Reet muljeid kodukohviku Facebooki lehel.

Ta tõdeb, et ega ta oma maalide müügiga tegelikult ei tegelegi, maalid ise leiavad endale uued omanikud ja kodud. Tema lihtsalt avab oma südame ja kodugalerii ja lubab inimestel tulla maalidega kohtuma. Ja nemad kohtuvad siis juba omavahel.

“Ühel hetkel ma seisan väikese galeriitoa uksel ja ja sinna tuleb kohale valgus, Valgusring. Mul on varem ka valgus külla tulnud, aga nüüd tuleb konkreetne valgusring. Inimesed seisavad uksel ja vaatavad suu lahti. Püüavad mõistusega analüüsida, et mis see nüüd oli. Aga see oli lihtsalt valgusring, kes tuli päeva lõpuks tänama ja tere ütlema. Ta näitab end ainult mõne hetke ja siis voolab minema. Aga kõigile jääb tunne, et olid erakordse hetke osalisteks,” meenutab ta erilist hetke.

Sellel päeval keskendub ta eelkõige oma maalidele ja tema perekond ja sõbrad on tulnud appi kohvikut pidama. Mõnel aastal on olnud tema tütred, kes elaval Eestist kaugel, kodus käimas ja kaasa löönud. Samuti on alati kaasatud tema õde ja õetütred, sest sellel päeval on olnud kohvikuga palju mässamist.

Kreemine lehterkukeseenesupp

Sel aastal pakkus Reet oma kodukohvikus koorest lehterkukeseene suppi. “Minu kokkamine on selline, et mul ei ole retsepte, kokkamisel nagu ka maalimisel lähtun oma tundest,” räägib ta.

• Enda korjatud ja kuivatud lehterkukeseened Palo järve äärest
• Peoga Lõuna-eesti kruupe
• Teise peoga Peipsi vanausuliste sibulat
• Maitsetaimed oma ema aiast
• Nopri talumeierei rõõsk koor
• Tasakaalu
• Elurõõmu
• Loovaid ideid
• Puhast armastust

VAATA FOTOÜLEVAADET!