Kuperjanovi pataljonil täitus asutamisest 96 aastat
Foto: Eesti Kaitsevägi
Eile täitus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni 96. asutamise aastapäev.
„95. aasta oli Kuperjanovi pataljonile oluliste ümberkorralduste aasta. Muutus rahuaegne struktuur, vähenes isikkoosseis, oli palju väljakutseid, mille lahendamisel ilmnes ka kitsaskohti, kuid tervikuna tehakse pataljonis tööd pühendunult ning meil on hea meeskond,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Eriti tõstaksin esile ühist pingutust valmistumisel õppuseks Kevadtorm 2014 ning uue struktuuri rakendamist ja mitme samaaegse väljaõppekursuse läbiviimist aasta teises pooles.“
Lisaks soovis ta kuperjanovlastele ja nende peredele head pataljoni aastapäeva, rahulikke pühi ning edu uuel aastal.
Kolonelleitnant Tõevere asetas eile pataljonis leitnant Julius Kuperjanovi mälestussamba jalamile lillekimbu avaldades sellega tänu endistele ja praegustele pataljoni kaitseväelastele. Samuti väisas ta Puurmani mõisakooli, et väärtustada pataljoni ajalugu.
Puurmani Mõisakooli direktori Tiina Oolo sõnul on kooliperele väga oluline seotus Kuperjanovi jalaväepataljoniga. „Puurmanni Mõisakool tähistab igal aastal 11. oktoobril leitnant Julius Kuperjanovi sünnipäeva rõhutamaks kooli osatähtsust ja seotust pataljoniga ning meie kodutütarde rühm kannab väejuhi auks tema nime,“ ütles Oolo.
Eile, 96 aastat tagasi sai leitnant Julius Kuperjanov loa moodustada eriline partisanide üksus. 23. detsembril 1918 loodi Puurmani mõisas partisanide salk, mis peatselt kasvas pataljoni suuruseks üksuseks ja nimetati peale juhi surma tema mälestuseks ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
Kuperjanovi jalaväepataljoni on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib üle 700 ajateenija. Pataljoni ülesanne on õpetada ajateenijaid lahinguvõimelisteks jalaväelasteks, meedikuteks, sidemeesteks ning tagada pataljoni toimimine nii rahu- kui sõjaajal. 1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega – väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.
