Kuressaare linnuses avati maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus
Kuressaare linnuses avati 11. märtsil Eestiga seotud maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni loomingule pühendatud näitus „KAHN. Saarlane”. Näitus põhineb kunstiteadlase Heie Treieri ja fotograaf Arne Maasiku uurimistööl, mis esitas küsimusi Louis Kahni arhitektuuri võimaliku dialoogi kohta Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga. Näitus esitleb ligi kümme aastat kestnud visuaalse uurimuse tulemusi.
Louis I. Kahni (1901-1974) peetakse üheks suurimaks 20. sajandi arhitektiks, kellel on otsene seos Eestiga. Kahn kasvas oma elu esimestel aastatel Kuressaares ning viibis seal uuesti 1928. aastal noore arhitektina.
Koostöös Louis Kahni Eesti Sihtasutusega on kunstiteadlane Heie Treier ja Eesti tunnustatumaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik otsinud Louis Kahni arhitektuuri ja Saaremaa (sh Kuressaare kindluse) kindlus- ja kirikuarhitektuuri hämmastavaid kokkupuutepunkte. Arne Maasik pildistas 2008., 2009. ja 2015. aastal Saaremaa keskaegset arhitektuuri ning 2016. aastal Kahni hooneid USA Idarannikul, selle põhjal on tekkinud mahukas fotoarhiiv.
„Kahni tagasitulek sünnimaale sai alguse 2006. aastal, mil Kuressaares toimusid esimesed Kahni Päevad, siia reisis mitmeid Kahni sugulasi ja uurijaid ning lossis oli eksponeeritud ülevaade Kahni arhitektuurist,” sõnas kunstiteadlane Heie Treier. „Nüüdne näitus jätkab seda protsessi, uurides Kahni arhitektuuri teatud aspekte, millel on hämmastavaid seoseid Kuressaare linnuse ja Saaremaa kirikute arhitektuuriga.”
Heie Treieri sõnul on näituse ettevalmistamise käigus hiljuti arhiivist leitud dokument, mis kinnitab, et Kahn külastas Eestit 1928. aastal noore arhitektina ja tal oli Eesti kahe kuu viisa. Rahvusvahelised uurijad on andmete puudumise tõttu jätnud selle osa Kahni elust täiesti kõrvale.
Käesolev väljapanek lähtub visuaalsest uurimisest ning väidab, et Kahn oli dialoogis lisaks paljudele rahvusvaheliselt tuntud arhitektidele ja hoonetele ka oma sünnikoha keskaegse arhitektuuriga. Püüd on näidata, et Saaremaa kuulub Kahni narratiivi.
„Globaalse haardega lugusid on Eestil pigem vähe, mistõttu Kahni loo väärtust on raske ülehinnata,” sõnas Louis Kahni Eesti Sihtasutuse nõukogu liige, dirigent Tõnu Kaljuste. „Kahni lugu on suurem kui me esimese hooga tajume. Pealegi on maailmas käimas Kahni loomingu renessanss. Selle kinnituseks olgu näide Roosevelti memoriaalist New Yorgis.
Minu isiklik seos Kuressaare ja Saaremaa arhitektuuriga – linnuse ja kirikutega – lähtub muusikast. Samavõrra ka vaikusest ja suletusest, mille tingis Saaremaa kui asukoha pikaajaline piiritsooni taak. Lämmatavast piiritsooni surutisest oleme küll väljunud, ent ometi on ühe vaikima sunnitud saarlase, Louis I. Kahni naasmine ja omaksvõtt siiani teataval määral pärsitud.
Nüüd on õige suhtumist muuta ja Louis Kahn koju tagasi tuua koos tema loomingulise pärandiga,” lisas Kaljuste.
Näitusega koos ilmus mahukas, rikkalikult illustreeritud eesti- ja inglisekeelne kataloog.
Näituse kuraator – Heie Treier.
Näituse fotod – Arne Maasik.
Näituse kujundas Martin Pedanik, samuti näituse kataloogi.
Näituse produtsent – Ott Rätsep.
Näitus on Kuressaare linnuses avatud 11. märtsist – 17. aprillini ja uuesti kesksuvel (ooperipäevade ajal) 14. juulist – 14. augustini 2016.
