Home Eesti elu Lastega töötavate inimeste taustakontroll muutub lihtsamaks ja tõhusamaks
Lastega töötavate inimeste taustakontroll muutub lihtsamaks ja tõhusamaks

Lastega töötavate inimeste taustakontroll muutub lihtsamaks ja tõhusamaks

Riigikogu võttis eile, erakorralisel istungjärgul vastu justiitsministeeriumis ettevalmistatud karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle alusel on alates 1. oktoobrist tööandjal ja lapsevanemal võimalus tõhusamalt kontrollida seda, et lastega ei töötaks inimesed, kellele see mõne süüteo tõttu keelatud on.

„Vastuvõetud muudatused on oluline samm laste turvalisuse tagamisel, mida lapsevanemad on ammu oodanud. Elu on näidanud, et kahjuks sooritatakse kuritegusid sageli ka peale eelmise karistuse kandmist. Paremad võimalused tausta kontrollimiseks aitavad seega tagada, et ohuks olevad inimesed ei saa lastega tööta. Lapsed on meie kõige kallim vara, aga ka kõige haavatavam osa ühiskonnast. Laste turvalisuse tagamine on seetõttu prioriteet, mis käib eespool kõiki muid huve ja kaalutlusi,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg muudatusi kommenteerides.

Eesti seadused keelavad teatud süütegude eest karistatud inimestel juba praegu lastega töötamise. Samuti on lastega töötavatel asutustel  kohustus kontrollida, et keelde omavad inimesed ei satuks näiteks kooliõpetajaks, treeneriks või noorsootöötajaks. Seadusmuudatused  laiendavad ja sõnastavad selle kohustuse selgemalt. Lisaks luuakse võimalus lastega töötavate inimeste taustakontrolli lihtsamalt teha.

Edaspidi saab ilma riigilõivu tasumata lapsega töötamise nõuetele vastavust karistusregistrist kontrollida ka lapse seaduslik esindaja, näiteks lapsevanem lapse treeneri kohta. Varem said seda riigilõivuvabalt teha vaid lastega töötavad asutused. Samal ajal muutub karistusregistrist saadav vastus selgemaks ja eraelu vähem riivavaks. Vastus kuvatakse kas „lubatud“ või „keelatud“ vormis, ehk kuritegude loetelu ei väljastata.

Selgemalt sõnastatakse asutuste kohustus teostada  oma töötajate üle regulaarset kontrolli. Seda seetõttu, et mõnikord võib inimene lastega tööle asudes olla karistamata, aga panna hiljem toime mõne süüteo, mis keelab lastega töötamise. Seetõttu on seaduses edaspidi selgelt kirjas ka see, et kontrolli tuleb teha lisaks töölevõtmisel ka regulaarsuselt kord aastas.

  • Kui lastega töötav asutus jätab isiku tööle võtmisel tema tausta kontrollimata või kontrolli süstemaatiliselt ei teosta, siis saab teda väärteo korras karistada. Selle kohustuse mittetäitmise eest suurendatakse juriidilisele isikule ette nähtud väärteotrahvi maksimaalselt määra kuni 32 000 euroni.
  • Seadusemuudatused jõustuvad 1. oktoobril.