Legendaarse vallavanema Olavi Annuki veetlev tütar Triinu Palmiste toob maaellu sära ja särtsu
Temperamentset ja hakkajat Triinu Palmistet teatakse hästi Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaal, Järvamaal ja teisteski Eestimaa paikades. Kuremaal on Triinu restaureerimiskoja eestvedaja. Seal on võimalik õppida erinevatest aegadest pärit mööbli ja teistegi esemete restaureerimist.
Palmiste tunneb heameelt, et huvi mööbli restaureerimise vastu on viimasel ajal suurenenud. Koos mõttekaaslastega on Triinu korraldanud Kuremaal Jõgeva valla aastapäevapidustusi. Unistuseks on kontsertide sari Kuremaa järve kaldal.
Palmiste panustamisel õnnestunult teoks saanud projektideks on ka Joogimeistrite festival Albus ning suvelaat Rakveres.
Suureks sõbraks ja heaks eeskujuks nimetab Triinu Palmiste oma isa Olavi Annukit, kes oli taasiseseisvunud Eestis esimene Jõgeva vallavanem ning lööb paikkonna elus tänaseni aktiivselt kaasa.
Mitmes aasta Kuremaa restaureerimiskoda tegutseb, kas põhitegevuseks on ikka restaureerimisalaste koolituste korraldamine või on teoksil ka uusi projekte?
MTÜ Marlau Restaureerimiskoda avas uksed 2013. aasta jaanuaris pärast seda, kui minu hea sõber ja tol ajal samuti MTÜ Marlau juhatuse liige Marek Saksing kutsus mind Kuremaale mõisa valitsejamaja vaatama. Kohe, kui seda hoonet lähemalt olin uurinud, tekkis suur soov see kunagine uhke, aga nüüd lagunev hoone uuele elule aidata. Kirjutasime hoonet haldavale Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskusele avalduse ruumide rentimiseks. Leping käes, hakkasime hoone tervemat poolt ja õueala korrastama. Ruumid said puhtaks ja osaliselt uued põrandad. Pesuruumi ning tualettide remont said tehtud tänu Marekule, kes enda ehitusfirmaga õla alla pani ja headele sõpradele Janile ja Andrusele, kes ei pidanud paljuks oma aega ja jõudu panustada. Nüüdseks oleme tegutsenud Kuremaal mõisa valitsejamajas juba üle aasta.
Koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega toimusid 2014. ja 2015. aastal aastase kestusega sadulsepa õppeprogrammid, kus osales kahel aastal kokku 60 inimest Jõgeva vallast, linnast ja lähiümbrusest.
Õppisime Marekuga ise sama kooli 2013. aasta kursusel sadulsepa ametit. Tänasel päeval käivad huvigrupid ja eraisikud ise oma vana mööblit korda tegemas. Tunnistust meie ei anna, aga võimalik on kasutada ruume ja tööriistu ning anname nõu, kuidas midagi korda teha. Lisaks renoveerime vana mööblit ka teenustööna.
Soovin väga algatada traditsioonilise kontsertsarja oma praeguses kodukohas, Kuremaa järve kaldal.
Kuidas iseloomustaksite praegusel ajal huvi restaureerimise vastu? Kas see on näiteks läbi aegade suurenenud?
Huvi mööbli ning eluruumide restaureerimise vastu on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. Tellimuste hulga tõttu on meie tellimuste täitmise järjekorrad pikenenud.
Millise mööbli ja muudegi esemete restaureerimise vastu on inimestel praegu kõige suurem huvi?
Suure väärtusega vanaaegse mööbli kõrvale on kerkinud n-ö täispuidust nõukogude-aegse ehk retromööbli taastamine. Eelkõige soovitakse korrastada mööblit, millel on inimese jaoks nostalgiline väärtus. Näiteks on see mööbel kuulunud nende vanavanematele või esivanemate poolt valmistatud. Õnneks elame ajas, kus väärtustatakse ajalooga esemeid ning soovitakse neid taaskasutada.
Kui kaugelt on üldse Kuremaa restaureerimiskojas inimesi koolitusel käinud ja kui kaugelt on siia mööblit restaureerimisele toodud?
Koolitusel on käinud põhiliselt Jõgeva maakonna inimesed, kuid on tuldud Tartustki. Mööblit taastamiseks meie töökojale on aga toodud Soomest, Tallinnast, Pärnust ja mujaltki. Ju siis on suust suhu liikuv sõnum meie töö kvaliteedist kõikjale juba levinud. Kindlasti on ka meie hinnad madalamad suurlinnade omadest, isegi kui lisandub transporditasu.
Kas olete teinud ka uuendamistöid restaureerimiskoja laiendamiseks, muretsenud uusi töövahendeid või teinud muid investeeringuid?
Töövahendid uuenevad järjepidevalt, sest ikka ja jälle tekib vajadus mõne tööriista või masina järele, mis tööd hõlbustab ja kvaliteeti parandab. Püüame ikka parimate ja kaasaegsemate vahenditega tööd teha. Ruumide osas suuri muutusi ei planeeri. Kuuluvad ju need SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskusele ning kapitaalne remont ja juurdeehitus olemasolevas hoones käib meile üle jõu.
Plaanin luua uue, kõikidele nõuetele vastava töökoja Jõgevale oma sünnikodu vanasse kivist rehealusesse. Töökoja loomine on kulukas ja võtab selle tõttu aega. Aga kindlasti on töörõõm endale kuuluvates ruumides suurem.
MTÜ Marlau oli Jõgeva valla 150. aastapäevapeo üks korraldajaid. Kas olete mõelnud juba sellele, kuidas korraldada Jõgeva valla 151. aastapäeva, olukorras, kus Jõgeva vald koosneb neljast omavalitsusest?
MTÜ Marlau on korraldanud Jõgeva valla aastapäevapidusid aastast 2012. See pidu on saanud mulle armsaks, sest on andud huvitavaid kogemusi ja tutvusi. Kes suure ühendvalla aastapäeva tähistamist korraldama hakkab, seda näitab aeg. Soovin vaid, et traditsioon jätkuks ja et edaspidigi oleks valla kodanikel ning külalistel üks mõnus päev, kus kokku saada ja laadamelu ning kontserte nautida.
Kuivõrd hakkab suurema omavalitsuse tekkimine üldse mõjutama mittetulundusühingute tegevust, mida positiivset haldusreform toob kolmanda sektori ühendustele? Kas midagi võib muutuda ka keerulisemaks?
Minu isiklik arvamus on, et suur ühendvald ei muuda kolmanda sektori ühenduste tegevuses suuresti midagi. Muidugi võivad kaduda toetused, mida praegu Jõgeva vald ühendustele pakub, kuid eks siis tuleb rohkem pingutada ning ise hakkama saada. Võib-olla tuleb mõned tegevused ära jätta ja tasuvamad projektid plaani võtta.
Loodan, et hakatakse korraldama ühendvalla MTÜde kohtumisi ja infopäevi, kus räägitakse edulugudest ja jagatakse infot avanevate fondide jms kohta. Miks mitte korraldada eri piirkondadesse tutvumisreise ja ühiseid õppepäevi.
Kui põhjalikult olete saanud haldusreformi teemadel kaasa rääkida Jõgeva vallavalitsuse liikmena?
Vallavalitsuse ja koalitsiooni liikmena olen kokku puutunud kõikide valda puudutavate küsimustega. Alati olen oma ettepanekuid ja arvamusi aruteludes esitanud. Nendega on arvestatud ja paljud neist ellugi rakendatud. Tulevase uue Jõgeva valla kujundamisel on veel väga palju lahtisi otsi. Lahendusi nendele polegi nii lihtne pakkuda. Minu sooviks on, et uue vallavolikogu koosseisu osutuksid valituks inimesed, kes oma mina ei rõhutaks ja oleksid aktiivsed oma piirkonna eest seisjad suurvallas.
Sotsiaalmeediast võib lugeda, et olete üsna aktiivne tegutsema ka teistes Eesti piirkondades, näiteks Järvamaal. Mis on seal olnud teoksil ja mis tulemas?
Elasin Järvamaal Ambla vallas kümme aastat ja olen siiani selle piirkonnaga tugevalt seotud.
Sel suvel lõppes meie pere korraldatud ja kümme aastat väldanud Käravete Järvemuusika kontsertide sari, mis oli minu jaoks eriti hingelähedane ja armas. Tundus, et on õige aeg lõpetada ja pigem millegi uuega välja tulla. Sel suvel korraldasime esimest korda Albu mõisa pargis Eesti Joogimeistrite festivali ja laata. Kahjuks ilm üritust ei soosinud, kuid need vaprad, kes kohal käisid, said mõnusat melu ja tuntud Eesti muusikute kontserti nautida täiel rinnal. Oleme neli aastat korraldanud Järva-Jaani tänavafestivali- ja laata ning sel suvel esimest korda ka Rakvere linnuse suvelaata. Lisaks on üha enam populaarsemaks muutunud meie enda loodud PiibeTeatri etendused. Sel kevadel sai näha Jäneda Pullitallis Raimond Kaugveri elul põhinevat lavastust „Mees raamatust” ja järgmisel kevadel toome lavale Moe piiritusetehase ajaloost kõneleva etenduse „ Kuhu viin?”, mis toimubki Moe piiritusetehase hoones Tapa külje all Lääne-Virumaal. Sellel aastal saab veel näha jõululavastust lastele Rakvere linnuses. Kindlasti toimub 10. juunil taas Järva-Jaani tänavafestival- ja laat.
Tavaliselt tekivad mõtted, mida ja kus teha, aasta alguses, seega praegu ma veel kõiki põnevaid sündmusi ei teagi, mis mind korraldajana järgmisel aastal Jõgeva- ja Järvamaal ees ootavad.
Kui sageli küsite erinevates tegemistes nõu oma isalt, taasiseseisvunud Eesti esimeselt Jõgeva vallavanemalt Olavi Annukilt? Missugused on tema soovitused?
Isa käest küsin ikka nõu, pigem elulistel teemadel. Isa on minu hea sõber ja suur eeskuju, kellega saan rääkida kõigest ilma piinlikkust tundmata, olgu selleks probleemid kodus, tööl või lihtsalt elust enesest. Südantsoojendav on vaadata, kuidas isa ja ema rõõmustavad oma laste ja lastelaste saavutuste üle. Isa kõige suurem nõuanne minule on olnud, et sina ise elad oma elu ja ela seda nii, et kahetsema ei pea.
Isa on inimene, kes on laia silmaringi, suure südame ja väga suurte elukogemustega mees. Ta jättis aktiivse poliitika rohkem kui kümme aastat tagasi. Teda ajendas selleks suur valimispettus, kuid koduseks pealtvaatajaks pole ta siiski jäänud. Ta tegutseb aktiivselt inimestele juriidilist abi osutades. Väga paljud on jäänud bürokraatia, ametnike omavoli ning korruptsiooni ohvritena n-ö seadusetuse vaakumisse. Raha reeglina neil ei ole ja seadusloomes orienteerumise oskust samuti mitte. Neid on isa alati püüdnud aidata. Tema põhimõtted – mitte teistest enda heaolu nimel üle sõita, õiglaselt tegutseda ja abivajajaid aidata – on igati väärt järgimist. Hindan seda tema puhul väga.
Jaan-Ivo Lukas
