Avaleht Eesti elu Liina Kersna: järjest rohkem lapsevanemaid soovib oma lapsele eestikeelset haridust
Liina Kersna: järjest rohkem lapsevanemaid soovib oma lapsele eestikeelset haridust

Liina Kersna: järjest rohkem lapsevanemaid soovib oma lapsele eestikeelset haridust

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on oluline toetada eesti õppekeelega haridusasutusi, kus õpivad ka eesti keelest erineva emakeelega õpilased, kelle hulk igal aastal aina kasvab.

„Eestikeelne haridus on eesti keelest erineva emakeelega perede seas aina populaarsem. Järjest rohkem lapsevanemaid soovib oma lapsi koolitada eestikeelses koolis ja lasteaias. See teeb rõõmu. Riigi ülesanne on omalt poolt tagada, et eesti keelest erineva emakeelega lapsed sulanduksid eestikeelsesse haridusse võimalikult sujuvalt,“ ütles minister, kelle sõnul just eestikeelne haridus tagab võrdsed võimalused osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmistel haridustasemetel.

Mullusest integratsiooni monitooringust selgub, et Eesti inimesed pooldavad varast eestikeelset õpet. Valdav osa leiab, et eestikeelne õpe peaks algama lasteaias. Samuti tuleb vastusetrendidest välja, et kolmandik teistest rahvusest vastanutest eelistab oma lapsi näha õppimas sellistes vene õppekeelega põhikoolides, kus osa aineid õpetatakse ka eesti keeles.

Sel nädalal kohtus kolmandat korda haridus- ja teadusministeeriumi ekspert-töörühm, eesmärgiga töötada välja plaan, kuidas Eesti saab aastaks 2035 tagada kvaliteetne eestikeelne haridus kõikides koolides. Kohtumisel leidsid töörühma liikmed eestikeelse hariduse toetamiseks on vajalik stabiilne sihtotstarbeline lisarahastus, sest ajutised ja ühekordsed projektid võivad mõjutada õppe kvaliteeti ning tekitada ebakindlust.

„Lisarahastust vajavad kõik Eesti haridussüsteemi astmed,“ tõdes Kersna. „Oluline on, et keeleõpe oleks tõenduspõhine, materjalid atraktiivsed, kaasavad ja õpetamine kvaliteetne.”

Eestikeelse hariduse tegevuskava töörühm toetab kompleksset lähenemist, kuhu on kindlasti kaasatud ka eestikeelse mitteformaalse õppe (huviringide) toetamine. Eestikeelse hariduse suunal liikumisel peab säilima kõikide huvigruppide motivatsioon. Kohtumisel leidsid kõige laiemat arutelu õpetajate motiveerimise võimalused, sealhulgas lähtetoetus, Ida-Virumaale suunduvate õpetajate lisarahastus, kohalike omavalitsuste võimalused õpetajat (ning tema peret) toetada tagades turvalist ja mitmekesist keskkonda.

Järgmises etapis on kavas kaasata erinevaid osapooli (ülikoole, keelenõukogu, Integratsiooni Sihtasutus jt) eesmärgiga tutvustada tegevuskava ning saada sellele konstruktiivset tagasisidet, mis aitaks tegevuskava veelgi täpsemaks muuta.

Eestikeelse hariduse tegevuskava töögrupi (huvigruppide esindajate) koosseisu kuuluvad Ingrid Prees (ETKLÕL, esimees), Irina Šulgina (Jõhvi Vene Põhikool, direktor), Ingar Dubolazov (HTM, üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht), Kerda Eiert (Ida-Viru Hariduskopter, koordinaator), Kristi Vinter-Nemvalts (HTM, kantsler), Raino Liblik (Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium, direktor), Heli Adamovitš (Narva lasteaed „Päikene“, direktor), Reili Argus (TLÜ, eesti keele professor ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht), Svetlana Tsarjova (HTM, üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist), Hille Ilves (Eesti Linnade ja Valdade Liit, haridus- ja noosootöö nõunik), Andrus Org (Tartu Ülikool, Eesti kirjanduse lektor), Kalle Sammal (Tallinna Polütehnikum, direktor), Mare Kitsnik (TÜ, eesti keele võõrkeelena didaktika kaasprofessor), Ann Leppiman (HTM, ministri nõunik), Julia Eskor (Tartu lasteaed „Kelluke“, direktor).

Haridus- ja teadusminister peab esitama valitsuse tegevuskava alusel valitsusele eestikeelse hariduse tegevuskava hiljemalt novembris 2021.