LISAEELARVE I Valitsus algatab lisaeelarve homme
Täna arutas valitsuskabinet 2020. aasta lisaeelarve eelnõu, millega rahastatakse majanduse ja tööturu turgutamiseks mõeldud meetmeid. Homme esitab rahandusminister lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõud valitsuse istungile.
“Meil on selge soov viia homme riigikogu ette lisaeelarve ja selles sisalduv meetmete pakett, mis aitab meil koroonaviiruse põhjustatud kriisi mõjusid leevendada ning majanduslangusest võimalikult kiiresti väljuda. Riik peab kujunenud olukorras pingutama, et säilitada meie inimestele sissetulekud ja töökohad ning hoida ära siinsete ettevõtete pankrotid, leevendades kogu maailmas kehtestatud rangete piirangute mõju,” ütles peaminister Jüri Ratas.
Lisaeelarve aluseks on rahandusministeeriumi täpsustatud majandusprognoos, mis näeb tänavuseks ette majanduslangust kuni 8 protsenti, kui valitsus lisameetmeid ei kehtesta. Endiselt tuleb silmas pidada, et prognoosi usalduspiirid on laiad, kuna olukord muutub kiiresti.
„Värske prognoos on uuendatud majanduskeskkonna ja liikumispiirangute mõjuga, kuid ei sisalda valitsuse meetmeid,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Riigi eesmärk erinevate toetusmeetmete näol majandusse panustamisel on prognoosis toodud majanduslanguse vähendamine. Töötame selle nimel, et meetmed võimalikult kiiresti käivitada.
Eriolukorra tõttu 2020. aastal riigieelarve strateegiat aprillis ei tehta.
Lisaeelarvega eraldatakse raha valitsuskabinetis 19. märtsil vastu võetud majandusmeetmete paketi elluviimiseks ning see sisaldab ettevõtete toetamist KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi. Lisaks käsitleb see pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamist, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist, aktsiisilangetusi ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osalist kompenseerimist. Samuti toetatakse lisaeelarves kohalikke omavalitsusi, ehitussektorit, teedeehitust, IT-valdkonda, haridus- ja teadusvaldkonda ning teisi eriolukorraga seotud meetmeid ja erakorralisi kulusid.
Lisaeelarvet on vaja, et viia riigi rahaasjad vastavusse muutunud oludega.
