Loomaaias sündis esimene ninasarvikubeebi
Esmakordselt Eestimaal on ilmavalgust näinud ninasarvikubeebi, kes sündis esiklapsena laupäeval, 3. juunil veidi pärast kella 3 päeval teravmokk-ninasarvikute Kigoma ja Kibibi perre. Noored loomad elavad Tallinna loomaaias alates 2013. aasta aprillikuust, edukas paaritumine toimus 2016. aasta märtsis – seega pikk pojaootus kestis 442 päeva. Vastsündinu sünnikaal on ca 40 kg ja tütarlapseks määramine on kaugvaatluse tulemus. Loomake on kenasti jalgadel ja imeb piima. Kibibi on emarolliga harjunud, isa Kigoma tunneb end naaberpuuris hästi, aga ema-lapse juurde tal asja pole.
Direktor Tiit Maran kommenteerib: „Tegemist on kõige põhjapoolsema ninasarvikusünniga.. Meile on see väga suur tunnustus, et maailmas nii haruldased loomad siin sigivad. Teravmokk-ninasarviku sünd on sündmus kogu maailma loomaaedade jaoks ja toetab selle ohustatud liigi säilimist. Tallinna loomaaed osaleb ka üle-euroopalises teravmokk-ninasarvikute paljundusprogrammis, mis määrab ära vastsündinu edasise liikumise paari aasta pärast järgmisesse elupaika.“
Aafrikas elava teravmokk-ninasarviku (Diceros bicornis) kolme alamliigi esindajaid on looduses alles üle 5000. Teravmokk-ninasarvikud on globaalse punase raamatu järgi maailmas äärmiselt ohustatud. Põhjuseks on suur huvi ninasarviku sarve kasutamiseks Hiina rahvameditsiinis ja pistodade käepidemete ning muu taolise valmistamiseks Lähis-Idas, samuti põllumajanduse pealetung. Hoolimata kaitsemeetmetest on salakütid pidevaks ohuks, nii et 2016. aastal tapeti Lõuna-Aafrikas üle 1000 ninasarviku.
Taimetoidulise põhiliselt okstest ja võrsetest toituva suure kuni 1,3 tonni kaaluva looma jooksukiirus võib olla ligi 50 km tunnis. Ninasarviku haistmismeel on hästi arenenud, aga silmad kaugele ei näe. Ohu korral on loom agressiivne, eriti valvas aga poega kaitstes.
Kui ilmad on soojad, võib pisikest ninasarvikut peagi ka õueaedikus näha.
