Avaleht Haridus Maapõuetudeng tõestas lubjakivijääkidega betooniretseptide kasutuskindlust
Maapõuetudeng tõestas lubjakivijääkidega betooniretseptide kasutuskindlust

Maapõuetudeng tõestas lubjakivijääkidega betooniretseptide kasutuskindlust

Värskelt ülikooli lõpetanud Hendrik Klaas valis maapõuega seotud eriala elustiili järgi.

“Mulle meeldib väljas tegutseda rohkem kui kontorilaua taga istuda,” kinnitab noormees, kes bakalaureusekraadi kaitsmiseks tassis kahest karjäärist kokku ligi 300 kilo katsematerjali. Eesmärk oli selgeks teha lubjakivi kaevandusjääkide kasutamisvõimalusi betoonitööstuses.

Hendrik Klaas on üks neist noortest, kes lõpetas sel suvel Tallinna Tehnikaülikooli maapõueressursside eriala bakalaureuseõppe. “Edasi tuleb magistrikraad,” kinnitab Hendrik, kes jääb TTÜ tudengiks ka järgmiseks kaheks aastaks.

Välitööd liidavad kursust

Loodus- ja reaalained meeldisid noormehele juba gümnaasiumis. Eriala valides mõtles Hendrik natuke aega ka IT peale, kuid peale jäi siiski geoloogiainstituut ja maapõueressursside õppekava. Ehkki nagu Hendrik ise tunnistab: ega ta päris täpselt osanudki ette kujutada, mida kõike koolis õpetama hakatakse. “Ma teadsin, et tahan tulevikus tööd, kus ei pea laua taga istuma, vaid saab ringi liikuda ja välitöödel käia,” räägib Hiiumaalt pärit noormees.

Ta kinnitab, et on oma valikuga väga rahul – praktilist tegevust on maapõueõppes tõesti keskmisest rohkem. “Üks ülikooliaja toredamaid aegu oli esimese kursuse lõpus, kui me käisime suvel kahenädalasel ringsõidul mööda Eestit. Uurisime paljandeid, käisime karjäärides, nägime Eesti geoloogilist poolt,” meenutab Hendrik. “Nii pikalt pidevalt koos viibimine liidab ja annab õige tudengielutunde.”

Ta soovitab kõigile, kes väljas tegutsemisest ja looduse uurimisest lugu peavad, ühe tulevikuvõimalusena kaaluda maapõue eriala. “Sageli ei tule noored sellise võimaluse pealegi, sest üldhariduskoolis geoloogiat ja mäendust ei õpetata ning valdkond pole tuttav. Teadlikumad sisseastujad on need, kel tutvuskonnas juba sama ala inimesed olemas,” selgitab ta ja lisab, et hetkel ongi erialale sisseastumine täies hoos ja soovijatel tasub tegutseda, sest avaldusi saab saata veel 6. juulini.

Lubjakivitolm betooni sisse

Teoinimesena valis Hendrik Klaas ka oma bakalaureusetööks teema, mis nõudis palju praktilist tööd: “Ma uurisin lubjakivi kaevandamisel tekkivate kaevandusjääkide kasutamisvõimalust betoonitööstuses. Lubjakivi kaevandamisel tekib massiivne kogus jääke – sõelmeid, mis sisaldavad lubjakivitolmu. Minu töö keskendus võimalusele kasutada lubjakivitolmu betooni survetugevuse tõstmiseks.”

Selleks käis noormees kahes erinevas karjääris materjali kogumas (120 kilo killustikku + 120 kilo ehitusliiva + 60 kilo sõelmeid!), sõelus ja pesi sealt välja katseks vajamineva peenosise, koostas viis betooniretsepti ja valmistas vormide abil kokku 30 betoonist katsekeha. “Survetugevuse katsed toimusid geoloogiainstituudi laboris. Ma tõestasin, et lubjakivitolmu kasutades on tõepoolest võimalik betooni survetugevust tõsta. Parimate tulemuste saamiseks tuleks nüüd kogustega edasi katsetada, et leida parim betooniretsept,” ütleb ta.

Kas sellest võiks edasi areneda ka magistritöö, Hendrik veel lubada ei tea. “Ma tahan natuke ka tööturul ringi vaadata ja võib juhtuda, et sealt tekib hoopis uus teema.” Magistriõpingute ajal saab juba selgemaks ka see, millisele maapõuega seotud erialale spetsialiseeruda. Hendrikut huvitab nii projekteerimine kui ka lõhkamine. Ühes lõhkamistööde ettevõttes oli ta eelmisel suvel ka praktikal.

Töövõimalusi on maapõue ressursside õppekava lõpetanutel mitmeid ja erinevaid. “Otsitakse maapõuespetsialiste, mäeinsenere, geoloogiatehnikuid,” loetleb Hendrik mõned hiljuti silma jäänud töökuulutused. “Palju pakkumisi liigub ka ülikoolikanalite kaudu.” Maapõueeksperte ja -teadlasi oodatakse ka lähemale ja kaugemale piiri taha. Hendrik loodab ka ise, et saab magistriõpingutest osa aega välismaal veeta. Eelkõige huvitavad teda Skandinaavia riigid, ent karjäärivõimalusi terendaks soovijatele ka teisel pool maakera.

Põnevat uurimist ja tööd pakub aga ka Eesti maapõu. Hiiumaa juurtega noor maapõueekspert ei alahinda ka kodusaart: “Kui tulla veel kord minu bakalaureusetöö juurde, siis vähemalt lubjakivi leidub Hiiumaal palju.”