Avaleht Haridus Maaülikool sõlmis Valga Puuga leppe metsaistandike arendamiseks
Maaülikool sõlmis Valga Puuga leppe metsaistandike arendamiseks

Maaülikool sõlmis Valga Puuga leppe metsaistandike arendamiseks

Graanul Investi gruppi kuuluv Valga Puu ja Eesti Maaülikool allkirjastasid 15. juulil kümneaastase koostööleppe, millega asub Valga Puu toetama lehtpuupuistute selektsiooni ja majandamise teadusprojekti.

Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professori Hardi Tulluse juhitav töörühm on juba aastaid teinud katseid kiirekasvuliste lehtpuudega Eesti kliima- ja mullatingimustes. Teadustöö tulemusel on metsateadlastel välja pakkuda pikaajalised katsetulemused arukase, hübriidhaava ja sanglepa kasvatamiseks.

„Aitame välja valida kiirekasvulised puud, mis sobivad meie kliima ja piirkonna mullastikuga,” selgitas Tullus. Töörühm on aastate jooksul publitseerinud üle 30 teadusartikli rahvusvahelistes teadusajakirjades ja juhtinud teadusprojekte, mis käsitlevad just väheväärtuslikele põllumaadele rajatud kiirekasvuliste lehtpuuistandike produktsiooni, elurikkust, süsiniku sidumise võimet ja ökonoomikat.

Uurimisrühma teadustulemusi soovib oma tegevuses rakendada 20-aastase kogemusega metsamajandusettevõte Valga Puu, et rajada Lõuna-Eestisse haiguskindlad ja heade tüveomadustega metsaistandikud. Ettevõttel on maaüksusi, mille söötis maadele pole praegu väga head rakendust, kuid millele soovitakse kiirekasvuliste lehtpuude uurimisrühma teadustööga leida sobivad lahendused. Valga Puu pikaajaline eesmärk on põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maade metsastamine sobiva puuliigiga.

„Lisaks metsanduslikele eesmärkidele aitab koostöö maaülikooliga ennetada võimalikke vigu, sest metsanduses kulub nende parandamisele väga pikk aeg,“ selgitas Valga Puu juht Andres Olesk. Ta on arvamusel, et plantatsioonilisel metsandusel on tulevikus koht ka Eestis. „Ligi pool maailma tööstuslikult kasutatavast puidust tuleb puupõldudelt. See on ainus reaalne alternatiiv olukorras, kus kaitsemetsade osakaal kasvab.“

Koostööleppe esimene etapp sõlmiti neljaks aastaks ja selle maht on 60 000 eurot. Vastavalt varem sõlmitud heade kavatsuste protokollile jätkavad teadlased ka pärast seda rajatud puistutes mõõtmisi ja töötavad välja pikaajalised majandamissoovitused uute katsealade rajamiseks. Koostöö kogumahuks kujuneb enam kui 100 000 eurot.