Majandusministeerium tunnistas parimaks andmete avalikustajaks keskkonnaagentuuri
Täna tähistatakse rahvusvahelist avaandmetepäeva, mispuhul majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnustab esmakordselt parimaid avaandmete valdkonda panustajaid, kelle toel on hoogustunud andmete kasutus ja tekkinud laialdane ühiskondlik kasu.
Parim andmete avalikustaja on keskkonnaagentuur, parim visualiseerija on statistikaamet ja rahva lemmik-kasutuslugu on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Terviseameti koroonaviiruse andmestik.
Digiriigi andmete juht Ott Velsberg tõi välja, et avaandmete valdkond on viimaste aastatega hoogsalt arenenud, millega on kaasnenud ka järjest kasvav kasutajate ootus andmete kättesaadavusele ja kvaliteedile. „Selle aasta parimad avaandmete valdkonda panustajad on eeskujuks kõigile. Keskkonnaagentuuri avalikustatud andmete põhjal on loodud nii uusi e-teenuseid ja kratte kui ka parandatud teadlikkust ümbritsevast keskkonnast. Statistikaamet on läbi andmevisuaalide ja rakenduste suurendanud informeeritust ja andmetest teadlikkust, näiteks läbi juhtimislaudade ja Tõetamme. Terviseamet ja TEHIK on oluliselt panustanud tänase kriisiga toimetulemisse – rahva lemmiku tiitel on ka ilmselge kinnitus, et tehtut hinnatakse!“ tunnustas Velsberg.
Avaandmed on tasuta andmed, mis on antud kõigile vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks. Tänu avaandmete avalikustamisele saavad nii erasektor, akadeemia, vabaühendused kui ka teised huvilised kasutada olemasolevaid andmeid ilma, et nad peaksid neid ise koguma. Andmeid saab kasutada erinevate teenuste käivitamiseks ja arendamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul muutub avaandmete valdkond järjest olulisemaks ning andmeid avalikustatakse ja kasutatakse üha enam. „Andmed on tänapäeval piltlikult öeldes uus „nafta“ ja neil on väga oluline roll digiriigi arengus, paremate teenuste loomisel, ettevõtluse toetamisel ja krattide kasutuselevõtmisel. Eelmisel aastal läbi viidud üle-euroopalise uuringu alusel hinnatakse Eestis avaandmete turumahuks nelja aasta pärast 396-445 miljonit eurot. Need on väga suured numbrid, mille realiseerimiseks peame tegema järjepidevalt tööd, sest kvaliteetsed ja kättesaadavad andmed on uute ja innovaatiliste teenuste pakkumise eelduseks. Avaandmete väärtust tõestas kindlasti ka käesolev kriis, kus avaandmetel on olnud oluline roll nii teadlikkuse tõstmisel kui ka paremate otsuste tegemisel,“ rääkis Sutt.
Kuigi Eesti oli alles mõned aastad tagasi Euroopas avaandmete valdkonnas eelviimane, siis täna ollakse eeskujuks paljudele. Euroopa avaandmete küpsuse indeksis on Eesti 2020. aasta tulemuste järgi 5. kohal, mis on märkimisväärne tõus 2018. aasta 27. kohalt.
Samas ei ole ministri sõnul avaandmetega tegelemine jätkuvalt iseenesestmõistetav ja arenguruumi jagub. „Peame ühiselt parandama avaandmete kättesaadavust ja andmete kvaliteeti. Tänane avaandmetepäev on ka heaks meeldetuletuseks nendele riigiasutustele, kes ei ole veel kogutavaid andmeid avalikustanud või teabeväravasse üles laadinud. Andmete põhjal saame teha paremaid otsuseid ja luua paremaid teenuseid, millest võidab iga Eesti inimene. Riigi roll on siin tagada andmete kättesaadavus ja taaskasutus. Suur tänu kõigile asutustele, kes juba on andmed kättesaadavaks teinud ja avaandmete valdkonda panustavad! Eriline tunnustus konkursi võitjatele!“ ütles Sutt.
