Avaleht Tunnustus NAISED TEADUSES I Mari-Ann Lind: inimeste ja lindude pereelu sarnaneb omavahel tegelikult palju rohkem, kui võiks arvata
NAISED TEADUSES I Mari-Ann Lind: inimeste ja lindude pereelu sarnaneb omavahel tegelikult palju rohkem, kui võiks arvata

NAISED TEADUSES I Mari-Ann Lind: inimeste ja lindude pereelu sarnaneb omavahel tegelikult palju rohkem, kui võiks arvata

L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ raames 6000 euro suuruse auhinna pälvinud Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind uurib nii linde kui ka kalasid ja loodab, et uurimistulemuste saadud teadmisi saab kasutada ka inimeste puhul.

Ei bakalaureuse- ega magistriõppes ei olnud Mari-Ann Linnul plaani doktorantuuri astuda, sest teadlaskarjäär tundus raske ja ebakindel. Ent ühel hetkel hakkas teadlase elu põnevust pakkuma ja praegu on Lind väga rõõmus, et ta doktoriõppe kasuks otsustas, sest teadustöö tegemine sobib talle hästi. Sellega kaasneb palju vabadust ja uurida saab teemasid, mis ennast kõige enam kõnetavad. „Ma saan iga päev midagi uut teada,“ rõõmustab Lind. Lisaks annab teadlase elu piisavalt paindlikkust ise oma töötunde valida. Kuna Lind on ööinimene, töötabki ta näiteks öisel ajal, mil ta on kõige produktiivsem.

Kõige suurem mahv läheb praegu doktoritöö kirjutamisele. Töö pealkirjaga „Sisemised piirangud energiakäitlusele: stressi, seedimise ja antimikroobse kaitse integratiivne uuring rohevintidel“ ühendab ökoloogia, füsioloogia ja selle eri harud. Töö üks uurimisküsimus puudutab näiteks lindude sulestiku värvust. Rohevintide jaoks on nende kollased suled olulised, sest see näitab vastassugupoolele, et tegu on kvaliteetse linnuga, kellega tasub paari heita. Kollased suled on kaasasündinud, kuid värvi intensiivsust võib mõjutada nii geneetika kui ka keskkond. Mari-Ann Lind uurib aga, kas see, mida kollasemad suled on rohevintidel, näitab, kui palju on linnul parasiite.

Lind on uurimistööd tehes leidnud, et inimeste ja lindude pereelu sarnaneb omavahel tegelikult palju rohkem, kui võiks arvata. Selle põhjal, kuidas rohevindid endale kaaslase leiavad, saab teha järeldusi ka inimeste kohta. Inimestel ei ole küll värvilisi sulgi, kuid vastassugupoolt saab meelitada uhke auto, suurte musklite või hea haridusega. Lindude puhul on levinud monogaamia – seegi on neil inimestega sarnane.

Sel kevadel pälvis Lind L’Oréal Balticu programmi „Naised teaduses“ stipendiumi. Selle toel plaanib ta uurida inimtekkelise reostuse mõju Läänemeres elavatele lestakaladele. Ta soovib välja selgitada, kas pikaajalise reostuse tagajärjel on kaladel evolutsioneerunud viisid, mis kaitsevad neid vähkkasvajate tekke eest. Varem on leitud, et kõhu mikrobioom ja vähkkasvajate teke võivad olla omavahel seotud. Lind tahab välja selgitada, kas see seos on olemas. Ta uurib ta, kas kala kõhumikroobid aitavad vähki põhjustavate reostusainetega paremini toime tulla.

Teadustöö tulemused aitavad paremini mõista reostuse mõju kaladele ja tänu sellele on võimalik võtta tõhusamaid keskkonnameetmeid ning reguleerida paremini saasteainete sattumist keskkonda. Loomade vähkkasvajate uurimine võib pakkuda ka uudseid ideid meditsiinivaldkonnas, näiteks inimeste vähiraviks.

Uurimistöö jaoks teeb doktorant katse: ta mõjutab nii Läänemere puhtamast kui ka reostunumast piirkonnast pärit lestakalasid laboris reostusainega, mis on samasugune nagu meres. Seejärel vaatleb ta, kas kalad, kes on reostusega tuttavad, tulevad sellega paremini toime ja kas neil tekib vähem vähkkasvajaid kui neil, kes on toodud puhtamast piirkonnast.

Lesta uurib Lind just seetõttu, et see elab merepõhjas, kuhu ladestub igasuguseid saasteaineid, ning on üsna paikne. Võib üsna kindel olla, et mingist piirkonnast püütud lest kasvas seal ka üles ja ta vanaisagi on sealt pärit.

Peale selle, et stipendiumi abil on Linnul võimalik uurida endale meelepärast teemat, oli see talle suur tunnustus, mis suurendas enesekindlust ja -usku. „See andis mulle kindluse, et olen piisavalt hea ja võimekas teaduses läbi lööma,“ lausus ta. Ta peab stipendiumit ääretult oluliseks, sest selle abil pööratakse tähelepanu naiste rollile teaduses. Linnule tundub, et statistika põhjal on naistel veidi keerulisem teaduses läbi lüüa kui meestel. Kui magistri- ja doktoriõppes on naisi üldiselt rohkem kui mehi, siis edaspidi jääb naisi teaduses järjest vähemaks.

Doktorandi arvates on naiseeskujude olemasolu on väga tähtis. Tema enda juhendaja, loomaökoloogia kaasprofessor Tuul Sepp kommenteerib tihti avalikkuses tema valdkonnaga seotud teemasid. „See on oluline, sest nii jõuab inimeste teadvusesse, et naised oskavad väga hästi rääkida ja on pädevad,“ lausus Lind.

Kuula lähemalt taskuhäälingust „Mis siis, kui…“!

Allikas: Tartu Ülikool