Avaleht Eesti elu Mari Tikan: tuleohutute hoonete hulk suureneb tänu vastutustundlikele omanikele
Mari Tikan: tuleohutute hoonete hulk suureneb tänu vastutustundlikele omanikele

Mari Tikan: tuleohutute hoonete hulk suureneb tänu vastutustundlikele omanikele

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika nõunik Mari Tikan kirjutab oma uues blogipostituses, et ministeerium on ette valmistanud ja valitsus ka 2019. aasta detsembris heaks kiitnud tuleohutuse seaduse muudatused, millest ühega soovitakse suurendada tuleohutute hoonete hulka. Kuid kindlasti ei tehta seda päästeameti ülesannet ettevõtjate õlgadele lükates. Postitusest leiab ka Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa kommentaari.

Juba 10 aastat tuleb kortermajades ahju puhastamiseks igal aastal tellida korstnapühkija. Eramajades tuleb seda teha kord viie aasta jooksul ning vahepealsel ajal tuleb omanikul endal korsten puhas hoida. Kui korstnapühkija märkab tuleohutusnõuete rikkumist, siis arutab ta kõigepealt peremehega läbi, mis ajaks puudus kõrvaldatud saaks. Päästeameti inspektorit siia vahele ei segata. Aga kui puudus on väga tõsine või ei suudeta omavaheliste kokkulepetega ohtlikku olukorda parandada, sekkub päästeamet kui järelevalvet tegev asutus ning otsustab edasise menetluse alustamise. Arvan, et mitte kellelgi ei teki siinkohal mõtet, et korstnapühkija teeb päästeameti tööd või et päästeamet on oma ülesanded lükanud korstnapühkija õlgadele.

Samal loogikal põhineb üldjoontes ka kavandatava tuleohutusülevaatuse sisu. Juba praegu peavad suuremate büroohoonete, tööstus- ja laohoonete ning garaažide omanikud igapäevaselt oma hoones tuleohutuse eest hea seisma: kustutid ja signalisatsioonisüsteemid peavad olema hooldatud, personal koolitatud ja treenitud, põlevmaterjal ohutult ladustatud jms. Tuleohutus aga on piisavalt spetsiifiline valdkond, kus lisaks enesekontrollile on ohutuse tagamiseks vajalik aeg-ajalt appi võtta spetsialist. Selleks tulebki nüüd hoone omanikul edaspidi kutsuda tuleohutusspetsialist või -ekspert, kes viib hoones läbi tuleohutusülevaatuse.

Leides lihtsamad puudused, lepitakse omavahel nende kõrvaldamise tähtajad kokku. Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt või on tegemist oluliste tuleohutusnõuete rikkumisega, siis läheb see info päästeametile, kes otsustab menetluse. Kui menetluse käigus selgub, et tuleohutusnõudeid on rikutud, antakse uus tähtaeg nende kõrvaldamiseks ning järgmine tuleohutusülevaatus peab toimuma hiljemalt kolme aasta pärast. Kuid kui hoones on tuleohutusega kõik korras, siis on järgmine tuleohutusülevaatus alles kuue aasta pärast. Hea on ka see, et kui peale esmakordset tuleohutusülevaatust selgub, et hoones tuleohtu polegi, saab päästeamet selle hoone tuleohutusülevaatuse kohustusest üldsegi vabastada.

Järgnevalt selgitused veel mõnele levivale valeväitele.

Järelevalve funktsioon ei lähe üle erasektorile. Arvan, et eelnevate näidete ja selgituste varal on see üsna selge. Tuleohutusnõuete üle jääb riiklikku järelevalvet tegema endiselt päästeamet. Jah, asjatundjate hulgas on ka neid, kelle põhitöökoht on päästeamet, kuid kehtivad õigusaktid välistavad selle, et päästeameti töötaja võimaliku kõrvaltegevusena läbi viidud tuleohutusülevaatuse üle hakkab riiklikku järelevalvet tegema sama töötaja päästeameti ametniku rollis. Päästeamet on üle 90% Eesti inimeste hinnangul usaldusväärne organisatsioon ja seda kavandatav seadusemuudatus ei vähenda.

Kõigi huvigruppida kaasamine on hea halduse tava ja sellest on alati kinni peetud. Eelnõu koostajad on huvigruppidele alati selgitanud kõigi kavandatavate muudatuste sisu, eesmärki ja mõju.

Tuleohutusteenus on kättesaadav üle Eesti. Tuleohutusspetsialistid ja -eksperdid tegutsevad igal pool, nagu ka korstnapühkijad või pottsepad – pole kunagi kuulda olnud, et teenuse pakkujat ei ole ja teenus jääks saamata.

Juba uue aasta jaanuaris on 10 uut tuleohutusspetsialisti minemas kutseeksamile. Seega ei saa nõustuda ka väitega, et ettevõtja kulud suurenevad seetõttu, et tuleohutusülevaatuse teenuse osutajate arv väheneb tulenevalt täiendavate nõuete kehtestamisest teenuse osutajatele. Sisekaitseakadeemia, kes on vastavate kutsete väljastaja, korraldab mitu korda aastas koolitusi ja kutseeksameid ning igal aastal suureneb teenuse pakkujate hulk 20-25 asjatundja näol.

Kokkuvõtteks. Tuleohutusülevaatuse sisuks ongi, et vähem võiks kontrollida neid ettevõtteid, kes aruandeid seadusekuulekalt nii kui nii esitavad ja rakendada ressurssi rohkem sinna, kus tuleohutusalane tegevus on puudulik. Kui ettevõttes on tuleohutusega kõik korras, siis saab ta järgmise ülevaatuse korraldada kuue aasta pärast. Lisaks vabastatakse ettevõtted, kes siiani igal aastal esitasid enesekontrolli tuleohutusaruannet, sellest kohustusest, mis omakorda viib taas harvema suhtluseni riigiga ja suurendab omanike endi vastutustundlikkust tuleohutuse tagamisel.

KOMMENTAAR:
Ülli Reimets, Eesti Liikluskindlustuse Fondi / Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht

Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel on viimase kümne aasta jooksul äriklientide hoonetulekahjude arv püsinud enam-vähem samal tasemel. Kindlustusandjad hüvitavad äriklientidele aastas umbes 150 tulekahju kindlustusjuhtumit, kogukahjuga 30-60 miljonit eurot. Kahjunõuete summad näitavad, et tuli on jõudnud palju kahju teha. On õnn, et inimeste vigasaamised ei ole seni olnud suured.

Tööstus- ja laohoonetes kohal käies paistab, et tuleohutuspaigaldiste olukord ja tuleohutusnõuete järgimine on ettevõtetes väga erinev. On kaubandus- ja tootmisobjekte, kus kõik on korras, aga kahjuks on hulk objekte, kus tuleohutusnõudeid eiratakse. Näiteks tuleohutuspaigaldised on küll olemas, kuid pole töökorras või ladustatakse põlevmaterjal hoonele liiga lähedale.

Kui tuleohutusülevaatuse teeb õppinud pädev kutsega tuleohutuse spetsialist, siis võrreldes praegu nõutud enesekontrolli tuleohutusaruannetega hakkavad tuleohutuse ülevaatused olema asjatundlikumad ja ühtlasema kvaliteediga, mis omakorda suurendaks tuleohutute ettevõtete arvu.