SUUR ABI I Maxima on palganud juba üle 200 Ukraina põgeniku
Maxima Eesti annab tänaseks tööd 218 Ukraina põgenikule, kes töötavad ettevõtte kontoris, kesklaos, erinevates tootmistsehhides ja enam kui pooltes kauplustes üle Eesti. Nelja kuu jooksul on Eesti ühte suurimasse jaeketti kandideerinud ligi 1100 oma kodust lahkuma sunnitud ukrainlast.
„Kui esimestel kuudel asus palju meile kandideerinud Ukraina põgenikke valdavalt tööle Tallinna kauplustesse, siis praeguseks oleme palganud neid juba üle Eesti 55 kauplusse. Ka on viimasel kuul-paaril lisandunud arvestatav hulk ukrainlasi nii meie tootmistsehhidesse kui ka logistikakeskusse,“ räägib Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber. Nelja kuu jooksul on ettevõte palganud 218 Ukraina põgenikku, kandidaate on olnud 1087. Lisaks töötab ettevõttes 34 enne 24. veebruari palgatud ukrainlast.
„Kauplustes täidavad ukrainlased abitööliste, koristajate, saalitöötajate, aga ka kassapidajate-müüjate tööülesandeid. Mõnes poes on nad ka kaupluse vahetuse vanema või tema asetäitja kohal. Tallinnas ja Pärnus asuvatesse tootmistsehhidesse on meil õnnestunud palgata nii kondiitreid kui kokkasid ning kesklaos on meil laotöötajate kõrval ka kauba sorteerijaid, kauba vastuvõtu inspektoreid ja laoinspektoreid,“ kirjeldab Kimber. Kontorissegi on palgatud paar spetsialisti.
Suurim hulk Ukraina põgenikke, 19 inimest töötab ühes Tallinna XXX Maximas. Samas küündib nende arv kollektiivis kümneni või üle selle veel kolmes suuremas kaupluses üle Eesti. Uued Ukraina kolleegid töötavad jaeketi Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Kuressaare, Viljandi, Jõgeva, Rakvere, Maardu, Jõhvi, Otepää, Elva, Türi, Paide, Saue, Tapa, Märjamaa ja Viimsi kauplustes. Erinevatesse tootmistsehhidesse on Maxima palganud 17 ja kesklattu 16 Ukraina põgenikku.
„Ukrainlaste sisseelamine meie kollektiivi on läinud hästi. Nad on väga motiveeritud, õpivad kiiresti ära esmavajalikud eestikeelsed sõnad: tere, aitäh, ma aitan, tänan. Meie kaupluste juhatajad kiidavad neid kui tublisid töötajaid,“ räägib Kimber. Selleks, et vähendada keelepõhiseid arusaamatusi klientidega, on jaekett teinud müügisaalides töötavatele ukrainlastele ka rinnasildid, kus on kirjas, et nad alles õpivad eesti keelt. On näha, et kliendid arvestavad seda ukrainlastega suheldes.
Kuna Maxima hakkas maikuust Ukraina põgenikele, kel on väiksemad lapsed ja kes vajavad paindlikumat töögraafikut, võimaldama Tallinna ja Tartu kauplustes osaajaga töötamise võimalust, on see suurendanud ka lastega emade hulka kollektiivides. „Lastega emad on lastehoiu hästi korraldanud, saavad kenasti hakkama ja probleeme laste tõttu olnud ei ole,“ ütleb Kimber. Kuigi mujal Euroopas kajastatakse juba, kuidas Ukraina põgenikud on asunud koju tagasi pöörduma, Maximas töötavate ukrainlaste hulgas seda trendi näha ei ole.
9. märtsist Ukraina põgenikke palkama asunud Maxima Eesti on viimase nelja kuu jooksul käivitanud ja ellu viinud mitmeid ukrainlaste värbamist ning nende kollektiivi sulandumist toetavaid tegevusi. Nende hulgas on Ukraina põgenike palkamise teemalised infotunnid nii osakonnajuhtidele kui kaupluste juhatajatele, sobivate infokanalite leidmine töökuulutuste levitamiseks, aga ka kandideerijate nõustamine muu eluolu osas – olgu see siis ajutise kaitse taotlemine, majutus või lastehoid. Lisaks toimub igakolmapäevane koolitus palgatud ukrainlastele.
Ukraina põgenike tööle värbamise protsess on Maximas samasugune nagu kohalikele töötajatele ning neile kehtivad täpselt samad palgatingimused, mis ettevõte maksab kohalikele. „Palgatasemed sõltuvad üksnes ametikohtadest, kuhu nad asuvad,“ selgitab Maxima Eesti personalijuht. Lisaks on ukrainlastel õigus kõigile teistele hüvedele, mida Maxima oma töötajatele palga kõrval pakub.
„Meie silmis on töö pakkumine suurim abi, mida me saame tekkinud olukorras anda Ukrainast lahkuma sunnitud ja siia jõudnud inimestele. Nagu me juba näinud ka oleme, Maxima tõesti suudab neid praeguses niigi segases olukorras aidata. Me pooldame vaba ja demokraatlikku maailma ning seisame rahu eest,“ rõhutab Maxima Eesti personalijuht. Ta kinnitab, et ettevõttel on ukrainlastele jätkuvalt tööd pakkuda.
