ME HOIAME KOKKU I Eesti riik ei jäta oma inimesi hätta! Lugu sellest, kuidas Hispaanias lageda taeva alla jäänud noormehed Eestisse jõudsid

Jagame Oudekki Loone Facebookis avaldatud postitust ühest hea lõpuga loost, kuidas Hispaanias lageda taeva alla jäänud noormehed Eestisse jõudsid.

Heade uudiste portaal avaldab postituse täismahus ja muutmata kujul.

Vahelduseks üks hea lõpuga lugu, millele me just punkti panime.

„Oudekki, kuule, Barcelona lennujaamas on kaks Eesti poissi juba kaks nädalat hädas! Nad varastati paljaks! Nad ei saa koju! Neil pole söögirahagi! Midagi tuleb ette võtta!“ – täpselt sellise telefonikõne sain ma eelmisel nädalal, vahetult enne lihavõtteid. Muidugi tuleb, ütlesin ja läksin Hispaania eestlaste foorumist asja uurima. Osutuski, et kaks Eesti noormeest olid tulnud Hispaaniasse tööle, kuid sattunud kahjuks petturi peale: asi lõppes nende tänavale tõstmisega ja enamikest asjadest ilmajäämisega. Kuidagi jõudsid nad Barcelona lennujaama, aga muidugi ühtegi odavlendu enam ei väljunud. Saatkonnast nenditi, et neil puuduvad vahendid inimeste koju saatmiseks – aidata saadakse vaid infoga -, jäidki noormehed lageda taeva alla. Ühel noormehel puudusid üldse dokumendid, millega piiri ületada. Tagasipöördumisloa tarbeks oleks tulnud Madriidi sõita, kuid see ei tulnud erinevatel põhjustel kõne allagi.

Mõlemad noormehed on pärit keerulistest oludest, kummalgi ei olnud perekonda või sugulasi, kes oleks saanud kuidagigi appi tulla. Õnneks sattusid nad sealsamas Hispaania eestlaste foorumis lugema Heddi Kohjuse postitusi sellest, kuidas Hispaaniast Eestisse jõuda. Abikiri Heddile. Heddi abipalvelele Facebookis vastas nii mõnedki aastad Hispaanias elanud Catalina Porro – ja muidugi helistas ka minule, kes ma lõpuks olen ka Eesti-Hispaania parlamentaarse sõprusgrupi liige. Me kõik olime veendunud: Eesti oma inimesi hätta ei jäta.

Catalina leidis kiiresti ka Gunnar Kohtringi, kes oli nagunii üht kaubikut Eestist koju toomas ja oli valmis noormehed peale võtma – paraku mitte enne 20. aprilli. Ja dokumendid tuli ka veel korda ajada.

Otsisime noormeestele üüritoa ja söögiraha. Pole võimalik, et inimesed jäävad lennujaama toidujäätmeid otsima! Eriti veel enne pühi. Sellele järgnesid kirjad välisministeeriumisse, telefonikõned Antslasse ja Võrru, kus noormehed elanikeregistris on. „Muidugi toome meie omad koju!“ oli mõlema omavalitsuse reaktsioon. Mõlemad olid valmis kandma kõik Eestisse tagasituleku kulud, ja otsiti ka karantiiniks tarvilik sotsiaalkorter.

Vahepeal selgus, et Tallinki laev lõpetab 18. aprillist sõidu. Otsisime alternatiivseid marsruute, kõik lennupiletid olid selleks nädalaks välja müüdud. Lootsime, et ehk Läti laev veel Saksamaalt väljub.

Pärast tihedat kirjavahetust Eesti saatkonnaga Hispaanias selgus, et Madriidi sõitmise vaevast saab ka pääseda. Nimelt oli Barcelona aukonsul Josep L. Rovira valmis vaatamata riigis kehtestatud karantiinile välja tulema ja kojupöördumisdokumendi väljastama. Ja samal hetkel vabanesid järsku mõned lennupiletid Lufthansa lennule Barcelona-Frankfurt-Tallinn. Võru linn ostis need kohe!

Ja laupäeval jõudsidki mõlemad seiklejad kodumaale. Leidsin ühe toreda inimese, kes nad väikebussiga Võrumaale viis, ja andsin kojupöördumiskingitusena mõned maskid, desinfitseerimisvahendid ja muidugi Kalevi šokolaadi. Nüüd ootab neid 14 päeva karantiini, kuid ka seda omavalitsuse sõbralikult toel. Üks neist noormeestest, ehkki Võrumaal kasvanud, on täna kahjuks halli passiga. Kuid leppisime kokku, et kui karantiin läbi saab, siis võtame selle kodakondsuse taotlemise kohe ette. „Ma tahan Eesti passi, ID-kaarti, ma tahan Eesti kodanik olla,“ ütles ta mulle.

Eesti riik ei jäta oma inimesi hätta – ega asjata pole meil juurdunud vanasõna „kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem“. Aitäh Heddi Kohjus ja Catalina Porro visaduse ja abivalmiduse eest eest, aitäh Agnes Kirsbaum, Sixten Sild, Eve Illisson Antslast ja Võrust äärmiselt kiire tegutsemise ning hoolivuse eest, aitäh Gunnar Kohtring ja Bambusa transport valmiduse eest ilma mingisuguste probleemideta inimesi koju tuua! Vahepeal saab Eesti üle olla uhke ja tänu teile on täna niisugune päev.