1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. MEENUTUS RAAMATUNÄITUSEGA I Eesti Kirjandusmuuseum meenutab Karl Eduard Sööti
MEENUTUS RAAMATUNÄITUSEGA I Eesti Kirjandusmuuseum meenutab Karl Eduard Sööti

MEENUTUS RAAMATUNÄITUSEGA I Eesti Kirjandusmuuseum meenutab Karl Eduard Sööti

1. septembril 2020 möödub 70 aastat eesti luuletaja ja kultuuritegelase Karl Eduard Söödi surmast, mida Eesti Kirjandusmuuseum tähistab raamatunäitusega.

Näitus „Saksakeelne raamat Karl Eduard Söödi memoriaalkogus“ põhineb näituse koostaja, vanemraamatukoguhoidja Kaie Oksa sõnul Karl Eduard Söödi memoriaalkogul, mis anti Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogule üle juba 1965. aastal. Söödi memoriaalkogu koosneb 3471 teavikust ning pakub jätkuvalt avastamisrõõmu, sh eriti selle saksakeelne osa, kus leidub palju kauneid juugendstiilis kujundatud raamatuid.

Näitus tõstab Kaie Oksa sõnul esile kirjavara, mis iseloomustab tuntud kultuuritegelase elu ja tegevust, rõhutades ühtlasi saksa keele rolli eesti kultuuriajaloo seisukohalt. „Ilma saksa keele oskuseta ei oleks 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimese poole Eestis olnud võimalik osa saada maailmakultuurist ja –kirjandusest. Kuigi Söödile oli saksakeelsete õppetükkide tuupimine poisipõlves üsna keeruline ja tüütu, siis hiljem kirjandusteadlasena oli saksa keele oskus talle väga vajalik.“

Näitus illustreerib Söödi huvi ilukirjanduse, eriti lüürika vastu. Tema kogus on kirjandusteaduslikke teoseid, hulgaliselt luulekogumikke, nii saksa originaalluulet kui luuletõlkeid teistest võõrkeeltest saksa keelde. Esindatud on tõlked prantsuse, inglise, vene, rootsi, norra, taani, itaalia, hispaania jt. keeltest. Esile tõuseb kirjaniku huvi ungari kultuuri ja kirjanduse, eriti kuulsaima ungari luuletaja Sandor Petöfi vastu, kelle loomingut Sööt ka ise eesti keelde tõlkis.

Trükikoja ja raamatupoe omanikuna ning kirjastajana oli Sööt ka suur raamatukunsti austaja. „Sööt pööras oma kirjastuses ja trükikojas suurt tähelepanu raamatu esteetilisele välimusele. Eeskujuks oli talle ilmselgelt saksa trüki- ja raamatukunst,“ selgitas Oks.

Näituse koostas Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Kaie Oks.

Head Uudised GoodNews