1. Avaleht
  2. Kultuur
  3. Film
  4. Mees, kes tegi iga päev ühe filmi
Mees, kes tegi iga päev ühe filmi

Mees, kes tegi iga päev ühe filmi

Andy Warhol, Jim Jarmusch, John Waters, isegi Martin Scorsese on nimetanud seda leedukat oma inspireerijaks.

Jonas Mekas (1922-2019), ka Ameerika eksperimentaalse filmikunsti ristiisaks kutsutud filmitegija, luuletaja, arhivaar, kriitik ja kuraator, oleks mullu saanud saja-aastaseks – Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari tähistab seda filmi „Paradiisikatked” (Fragments of Paradise) eriseansiga.

“Paradiisikatked”, Jonas Mekas. Foto: kaader filmist

USA režissöör KD Davison portreteerib selles meest, kelle kohta Jim Jarmusch on öelnud, et teda on väga raske kategoriseerida ja suisa võimatu on kokku võtta tema mõju. 70 aastat filmis Mekas oma igapäevaelu – tema poeetilistest päevikfilmidest sai üks avangardfilmi nurgakividest. Ta lävis tihedasti paljude oma aja suurkujudega Andy Warholist John Lennoni ja Allen Ginsbergist Yoko Ononi, kelle ta salvestas ka filmilindile – nii on Mekase pärand ühtlasi Ameerika kontrakultuuri hindamatu jäädvustus. Ta populariseeris, levitas, kogus ja arhiveeris väsimatult sõltumatut filmikunsti. Siiani tegutseb New Yorgis Mekase asutatud sõltumatu filmi uurimiskeskus ja kinokultuurimaja Anthology Film Archives, kus on tallel üle 20 000 filmi.

„Mekas oli prohvet, teejuht, visionäär ja kogu asja hing – tema näitas meile teed ja sisendas, et filmikunstil pole piire,” tõdeb Martin Scorsese selles dokumentaalfilmis.

Mekas oli prohvet, teejuht, visionäär ja kogu asja hing – tema näitas meile teed ja sisendas, et filmikunstil pole piire.

Kõige paremini võtab Mekase loomemeetodi kokku tema 365 päeva projekt – 2007. aasta vältel tegi ta iga päev oma elust ühe filmi, mille ta riputas kohe vaatamiseks üles internetti.

„Ma lihtsalt filmin hetki elust. Ma ei tea, miks ma seda teen, aga ma pean seda tegema. See hoiab mind elus,” on ta ise öelnud.

Jonas Mekas on rahvusvaheliselt tuntumaid ja mõjukamaid Leedust pärit kultuuritegelasi. Ta emigreerus 1944. aastal ja tema uueks koduks sai USA. Nooruspõlve purustanud ajaloo varju kandis ta kaasas kuni oma surmani – tema päevikfilmides on sageli tunda eemalolekut ja nukrust. 2007. aastal avati Vilniuses ka temanimeline visuaalsete kunstide keskus.

  • Kolmapäeval, 12. aprillil kell 18 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse filmirežissöör Marko Raat.
Head Uudised GoodNews