1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. MEIE EESTI I Riigikogu esimees Henn Põlluaas: kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima
MEIE EESTI I Riigikogu esimees Henn Põlluaas: kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima

MEIE EESTI I Riigikogu esimees Henn Põlluaas: kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima

Täna on Eesti sünnipäev, meie kõigi rõõmupäev. Meie vabadus ja omariiklus ei ole tulnud kergelt. Meie rahva unistus, iseseisev ja vaba Eesti riik sündis täna 103 aastat tagasi. Aasta hiljem heisati Pika Hermanni torni esimest korda meie sinimustvalge rahvuslipp. Head Eesti sünnipäeva meile kõigile!

Heade uudiste portaal avaldab riigikogu esimehe Henn Põlluaasa kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial täismahus ja muutmata kujul. 

Tere, kallis eesti rahvas!

Täna on eriline päev – Eesti sünnipäev, meie kõigi rõõmupäev!

Eestlased on elanud siin Läänemere kallastel kauem, kui keegi täpselt öelda oskaks, kauem kui teised Euroopa rahvad. Me tunneme ja armastame igat jalatäit sellest maast, me oleme sellega kokku kasvanud. Me oleme andnud nime igale allikale, mäele, orule, saarele, jõele ja järvele. Me tunneme igat metsa, kivimürakat, sood ja raba. Me oleme harinud ja kujundanud seda maad ning kündnud ka Läänemerd aastatuhandeid.

See maa ja meri on hoidnud ja toitnud meid. Siin on eestlaste kodu ja turvapaik. See maa, mille meie esiisad nimetasid Eestiks, on meile püha! See on meie maa!

Ometi ei ole me kogu see aeg olnud iseenda maa peremehed. Meie paleus ja unistus, iseseisev ja vaba Eesti riik sündis täna 103 aastat tagasi. Aasta hiljem heisati Pika Hermanni torni esimest korda meie sinimustvalge rahvuslipp.

Kuid vabadus ja omariiklus ei tulnud kergelt. Juba varsti tungisid Eestisse punased hordid idast ja algas Vabadussõda, üks heroilisemaid heitlusi meie ajaloos. Vabadussõjas saime hakkama millegi uskumatuga – me võitsime sõja Venemaaga.

On imekspandav, millega tuleb toime rahvas, kellel on olemas eneseusk, rahvuslikud aated ja väärikus ning kelle südametes tuksleb kustumatu vabaduseleek. Seda me ei tohi iial unustada ja selle tähtsust ei ole võimalik üle hinnata.

Tänavu tähistasime 101 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahuleping, mis on raiutud meie põhiseadusesse, kehtib rahvusvahelise õiguse järgi ka täna. Samuti kehtib sellega kindlaks määratud riigipiir, hoolimata sellest, et Venemaa okupeerib endiselt Petserimaad ja Narva-taguseid alasid.

Meil puudub igasugune vajadus, ammugi kohustus seadustada kuritegelik okupatsioon ning sõlmida meisse varjamatu vaenulikkusega suhtuva Venemaaga uus, loovutuslik ja äraandlik piirileping, millest tänane valitsus räägib. Argadel ja allaheitlikel puudub tulevik!

Kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi ja kaitsesid seda? Needsamad aated, väärtused ja väärikus, mida hoidsime südametes viiskümmend ränkrasket okupatsiooniaastat ning millest lähtudes taastasime oma riigi ja iseseisvuse?

Tegelikult ei ole need kuskile kadunud. Need rahvuslikud aated, end läbi aastatuhandete tõestanud tõelised euroopalikud väärtused, väärikus ja kustumatu vabadusepürgimus on endiselt meie rahva südametes. Need hoiakud, mis on meid toonud siia, viivad meid ka edasi ning tagavad meie rahva ja riigi kestmise läbi aegade.

Ma tean, et see on tänapäeva heitlikus ja moraalitus, meile jõuliselt pealesurutavas maailmas raske, kuid me ei tohi lasta end oma teelt eksitada.

Filosoof Hegel on öelnud, et vaid nendest, kes peavad vabadust kallimaks kui elu, saavad isandad. Meist endist sõltub, kas suudame jääda peremeesteks omaenda maal ning kaitsta enda rahvusriiki ja rahvuslikke väärtusi. Kui tahame, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks, peame kõik andma oma parima. Igaüks meist. Riik, see oleme meie.

Palju õnne, kallis eesti rahvas! Head vabariigi aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik!

FOTOD EESTI VABARIIGI 103. AASTAPÄEVA LIPUHEISKAMISE TSEREMOONIALT!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 30. lennu üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Hardo Adamson.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad.

Head Uudised GoodNews