Minister Sikkut: sooline palgalõhe on jäämäe tipp
Eesti troonib 25,6%-ga Euroopa Liidu soolise palgalõhe tipus. See tähendab, et Eesti naine peab keskmist tunnipalka arvestades sama aastapalga väljateenimiseks tegema Eesti mehest enam kui kolm kuud kauem tööd.
2017. aastal oli sooline palgalõhe Eestis Eurostati andmetel 25,6%, mis on 0,3 protsendipunkti võrra suurem kui 2016. aastal. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad paljud erinevad tegurid, nii soolised stereotüübid kui ka näiteks see, et naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonnas küll väga olulised, kuid mille väärtus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samas õpivad ja töötavad mehed suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades, nagu informatsioon ja kommunikatsioon. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel ning juhtide seas on naisi vaid 39%.
„Praegu on näiteks gümnaasiumilõpetajatel võimalus otsustada oma tuleviku eriala,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Minu soovitus on jätta seda tehes kõrvale stereotüüpsed arvamused selle kohta, millised on naistele või meestele sobilikud tööd ning noortel naistel minna õppima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid või loodus- ja täppisteadusi. Noormehed võiksid samas tõsiselt kaaluda tööd näiteks hoolekande- ja haridusvaldkonnas, kus hetkel on ülekaalus naised. Julgustan seega naisi ja mehi tegema oma huvidele ja oskustele vastavaid, mitte stereotüüpidel põhinevaid valikuid ning küsima samas oma töö eest õiglast palka,“ lisas minister Sikkut.
Traditsioonilistest soorollidest mõjutatuna on nii Eestis kui ka mujal maailmas hoolduskoormuse kandjateks eelkõige naised, mis väljendub ka nende tööturupositsioonis ja sissetulekutes. Naiste-meeste osakaal oli abistajate ja hooldajate hulgas keskmiselt vastavalt 60% ja 40%, samas mida intensiivsem oli hooldamisvajadus, seda suurem on naiste osakaal. Tervise- ja tööministri sõnul on riik muutnud vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi paindlikumaks ning loonud juurde lapsehoiukohti, et vanemad saaksid osalise ajaga töötada ja hoolduskoormust võrdsemalt omavahel jagada. „Võimalus lapse kõrvalt kasvõi osaliselt töötada lühendab hoolduskoormusega seotud karjäärikatkestusi ja sel omakorda on mõju palgalõhe vähenemisele.“
Soolise palgalõhe analüüsid näitavad ka, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav ülaltoodud tunnuste abil. Selgitamata palgalõhe võib väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta, näiteks motivatsioon ja pühendumus, teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.
„Selleks, et palgalõhest põhjustatud ebavõrdsust ühiskonnas vähendada, on vaja meie kõigi ühist pingutust,“ lisas minister.
Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul, sealhulgas sooline palgalõhe, süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust teistes eluvaldkondades. Näiteks palk on enamiku inimeste jaoks peamine või isegi ainuke sissetulekuallikas, mis mõjutab ka hüvitiste ja pensioni suurust ning elukvaliteeti kogu inimese elu vältel. Palgalõhe tõttu on naised sageli majanduslikult vähekindlustatud ja sõltuvad partnerist, mida on peetud perevägivalda soodustavaks teguriks. Samuti seostatakse teaduskirjanduses suurt palgalõhet meeste lühema eluaega: leibkonna äraelatamiseks on mehed sageli sunnitud töötama üle võimete.
Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viib sotsiaalministeerium 2019.‑2020. aastani ellu rakendusliku uuringu, mille eesmärk on töötada välja ja piloteerida uuenduslikke lahendusi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT-erialadel hariduses ja tööturul. Eraldi on plaanis tähelepanu pöörata soolise võrdõigusteadlikkuse tõstmisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele meeste ja noorte seas.
Selgitamata palgalõhe analüüsimiseks tehakse järgneva kolme aasta jooksul Tallinna Ülikooli teadlaste eestvedamisel koos Tallinna Tehnikaülikooli andmeteadlaste ja statistikaametiga põhjalik uuring palgalõhe vähendamiseks.
