Home Haridus Minister Tõnis Lukas: esikohal on kvaliteetne eestikeelne haridus ja õpetajate järelkasv
Minister Tõnis Lukas: esikohal on kvaliteetne eestikeelne haridus ja õpetajate järelkasv

Minister Tõnis Lukas: esikohal on kvaliteetne eestikeelne haridus ja õpetajate järelkasv

Haridus- ja Teadusminister Tõnis Lukas tutvustas eile pressikonverentsil algava õppeaasta olulisemaid teemasid ja tegevusi, mis on suunatud eelkõige kvaliteetse eestikeelse üld- ja kutsehariduse ning õpetajate järelkasvu tagamisele.

Minister Tõnis Lukas kinnitas, et valitsuse tegevuskavas on haridusteemad tähtsaimal kohal ja olulisemaks eesmärgiks on seatud võimalikult kiire eestikeelsele haridusele üleminek. „Me ei alusta nullist – väga palju on juba tehtud, häid näiteid võib tuua mitmetes piirkondades ja luubi alla võtame Ida-Virumaa,“ sõnas Lukas. Ta lisas, et peab väga oluliseks õpetajate üldist palgatõusu ning teeb vastava ettepaneku ka riigieelarve läbirääkimistel. „Eesmärk on, et magistrikraadiga õpetaja keskmine palk vastaks 120 protsendile Eesti keskmisest palgast.“

Haridus- ja Teadusministeerium esitab lähipäevil valitsusele eestikeelsele haridusele ülemineku plaani, kus määratleb tegevused üleminekut ettevalmistavaks faasiks kuni märtsini 2023. Eestikeelsele õppele üleminekuks alushariduses ja põhihariduses töötab ministeerium välja mitme seaduse muutmise eelnõu, mis koalitsioonileppe kohaselt võetakse vastu juba 1. novembriks.

Kuna koalitsioonileppe kohaselt algab üleminek eestikeelsele haridusele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal, kavandab ministeerium taas õpetajate kvalifikatsiooninõuete määruse muutmist, et lisada riigikeele oskuse nõue kvalifikatsiooninõuete hulka juba alates 2023. aastast. Selleks, et soodustada kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate lisandumist Ida-Virumaale, soovib ministeerium kehtestada kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsiendi 1,5 ja alushariduses 1,3.

Lõpusirgel on üldhariduse riiklike õppekavade ajakohastamine, kava kohaselt peaks valitsus kinnitama määrused 2022. aasta lõpuks. Suurendatakse aine eesti keel teise keelena nädalatundide arvu 1.–3. klassil seniselt kahelt tunnilt neljale tunnile ning 4.–7. klassil seniselt neljalt tunnilt viiele tunnile. Samuti tõstetakse saavutatavat keeletaset õppeaines eesti keel teise keelena põhikooli lõpus B2 tasemeni ning gümnaasiumi lõpus C1 tasemeni.

Riik eraldab lasteaedadele täiendavat toetust eesti keele õppeks, koolidele on mõeldud mitmed keeleõppetoetused ning eesti keelest erineva emakeelega laste õpetajatele pakutakse mitmesuguseid koolitusi.

Kvaliteetse eestikeelse hariduse pakkumine on üks eesmärke ka uute riigikoolide käivitamisel ja mitme kooli pidamise omavalitsuselt riigile ülevõtmisel. Näiteks alustab 1. septembrist tööd Ukrainast saabunud õppijatele loodud Vabaduse Kool Tallinnas ning riik võtab omavalitsuselt üle Kohtla-Järve Järve Kooli pidamise. Lisaks käivad läbirääkimised Sillamäe Eesti Põhikooli ja Sillamäe Gümnaasiumi pidamise ülevõtmiseks aasta pärast.

Ministeerium jätkab õpetajate järelkasvu tegevuskava elluviimist, mille üks osa on Õpetajate Akadeemia käivitamine. Samuti jätkuvad õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalset arengut toetavad programmid ja tegevused.