Home Haridus Minister Tõnis Lukas: kõik Eesti koolid ja lasteaiad viiakse üle eesti keelele
Minister Tõnis Lukas: kõik Eesti koolid ja lasteaiad viiakse üle eesti keelele

Minister Tõnis Lukas: kõik Eesti koolid ja lasteaiad viiakse üle eesti keelele

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks seaduseelnõu, mis on vajalik eestikeelsele õppele üleminekuks. Eelnõuga sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses ja kutseõppeasutuse seaduses üheselt, et õppekeel on eesti keel. Lisaks muudetakse erakooliseadust ja keeleseadust ning nähakse ette riigipoolne tugi ja tegevused kogu ülemineku perioodiks.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et ühtne eestikeelne haridusruum annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ja meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus, tagades kogu ühiskonna väärtusena ka eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade. „Teeme seadustes vajalikud muudatused, et tagada sujuv koolikorraldus üleminekuks, järelevalve ning protsessi juhtimine. Muidugi kirjeldame ära ka riigi, omavalitsuse ja iga asutuse ülesanded võetud suure eesmärgini jõudmiseks. Seadusemuudatusega kaasneb juba detailsem tegevus- ja rahastamiskava. Kahes erinevas keeles paralleelset täiemahulist haridussüsteemi pole võimalik ega otstarbekas ülal hoida. Keskenduda tuleb õpilaste arenguks parimate tingimuste loomisele ja eestikeelse kultuuriruumi arendamisele ning selleks ressursside koondamisele,” selgitas Lukas.

Minister julgustas kõiki nägema eesti õppekeelele üleminekut loomuliku arenguna. Eestis ei ole venekeelsetele koolidele õpetajaid ette valmistatud juba aastakümneid. Puudub kaasaegne venekeelne õppevara. Sel viisil jätkates ei saaks riik tagada kvaliteetset muukeelset õpet,” märkis minister.

Varasemaga võrreldes läheneb riik eestikeelsele õppe üleminekule tervikuna, alustades alusharidusest ning põhikoolist, kus toimuv eesti keele ja eestikeelne õpe valmistab lapsed ette järgmisteks haridustasemeteks. Terviklik lähenemine on oluline, kuna vaatamata sellele, et gümnaasiumiharidus on olnud suuremalt osalt eestikeelne ligi kümme aastat, ei saavuta eesmärgiks seatud B2-tasemel eesti keele oskust märkimisväärne osa õpilastest – viimase kuue aasta jooksul keskmiselt 17%, 2021. aastal aga koguni 23%.

Täielikult eestikeelsele õppele üleminek tähendab lisanõustamist, järelevalvet, tuge õppe kvaliteedi tugevdamiseks, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajakoolitust ning täiend- ja ümberõppe mahu kasvu, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, Palgalisa Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, karjäärimudeli taasloomist, töökoormusearvestuse paindlikumaks muutmist, eestikeelset huviharidust jne. „Kõigeks selleks taotlen uue aasta riigieelarves ja lähiaastate eelarvestrateegias vajalikku lisarahastust,“ sõnas minister Tõnis Lukas.

  • Eestikeelsele õppele üleminekuks vajalik seaduseelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendusele, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Alushariduse Ühendusele, Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Eralasteaedade Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule ja Eesti Lastehoidude Liidule, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti keelenõukogule.
  • Üleminek eesti õppekeelele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2030. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi. Seadusemuudatused võetakse koalitsioonilepingu kohaselt vastu käesoleva aasta  sügisel.