Moonbug: bänd, mis avab publikule kannelt väljaspool klassikalist raamistikku

Moonbug on kolmeliikmeline bänd, kes esitab ainulaadse helimaastikuga melodramaatilise popi stiilis originaalmuusikat. Eesmärgiks avada publikule kannelt ja selle kõlavõimalusi väljaspool rahvamuusika ja klassikalise muusika raamistikku.

Helikeeles peegeldub tugev ja hingestatud inimlik kohalolu armastuse, kaotuse ja eneseotsingutega käsikäes

Kesksel kohal on tekst ja inimhääl, millest kumab läbi laulja klassikalise muusika taust ning mis omakorda seguneb tõlgendustega popkultuurist. Omapärasust lisab kromaatilise kandle metalne kõla, mida on elektrooniliselt muundatud ning ootamatud elektroonilised rütmid ja pikseldatud kaunistused. Muusika ja sõnade autor on bändi laulja Irene, kandle helid kõlavad Marliisi esituses ja beat’i ning piksleid lisab produtsent Ookean.

Augusti lõpus tuli avalikkuse ette moonbugi esimene singel Flesh. Loo autor IRENE ütleb: “Flesh on lugu kusagilt sügavalt sisimast immitsenud ebakindlusest, mis ootamatult kogu ruumi täitis ja hinge kinni võttis. Muusikasse sai ta pandud rahuliku jalutuskäigu või hingamisharjutusena, et seda ärevust maandada.”

Fagoti madalat registrit laenas ja mängis sisse Oliver Anni. Singli kaanekujundus on tehtud Eesti kaasaegse kunstniku Elo Vahtriku poolt. Moonbugi esimene singel on kuulatav pea kõikidel suurematel muusikaplatvormidel!

Kuidas sai bänd alguse?

Kandlemängija Marliis tutvus Ookeaniga eelmise aasta alguses, kus koos mindi Erasmus+ projektiga “Building Cultures Across Borders” Portugali heliinstallatsioone, uusi instumente ja kaasaegset muusikat tegema. Sama projekti teises osas, mis toimus Eestis, kohtus Marliis laulja, laulukirjutaja ja audisvisuaalse kunstniku Irenega, kellega koos loodi teos kahele kandlele ja elektroonikale. Irenel oli juba ammu mõte sahtlisse kirjutatud loomingut avalikkuse ette tuua ja kannel koos oma laiendatud mängutehinkatega pakkus palju põnevust.

Nii võtsid Irene ja Marliis ühendust Ookeaniga, kes lisas bändi teadmisi elektroonilisest muusikast, produktsioonist ja helitehnilistest võimalustest. Nime leidmiseks läks aega umbes aasta, aga selle aasta juunis mindi oma lemmikusse söögikohta Gingerisse ja tuli heureka moment: moonbug ehk kuuputukas või kuutõbi.

Armastus muusika vastu on bändiliikmete arvates üks inimeseks olemise põhikomponente. Irene leidis oma armastuse muusika kirjutamise ja tegemise vastu üles gümnaasiumi ajal, mil kirjutas ka oma esimese laulu. Varsti sündis sõpradega bänd Autosexuality. Marliisi 16 aastat tagasi alustatud klassikalise muusiku tee on olnud täis tõuse ja mõõne, seega tõelise armastuse muusika vastu leidis kandlemängija hiljuti, kui avastas nüüdismuusika vabaduse ja oma pillil mängutehnikatega eksperimenteerimise.
Ocean aga seevastu sattus nooremana kuulama Hudson Mohawke’i lugu Fuse, mis avas tema silmad suuremale muusikamaailmale.

Moonbugi liikmed ütlevad, et peamiselt tuleb nende inspiratsioon elust, inimsuhetest, aga ka muusika ja kunsti teadlikust tarbimisest. Tihti tulevad head ideed just siis, kui neid kirja panna ei saa. Nii hakkab see väike inspiratsioonihakatis peas ketrama ja kui läheb õnneks, et see meeles püsib, sünnib sellest midagi imelist.

Lugu ebakindlusest, mis võttis kinni hinge

Irene ütleb, et uus lugu „Flesh“ on ebakindlusest, mis hinge kinni võttis. Ta selgitab, et üldiselt põimuvad ja kohtuvad tema loomingus mitmed kogemused ja momendid erinevatest eluetappidest. Nii on tihtilugu keeruline sõrme peale panna ja tuua välja täpset situatsiooni, millele üks või teine laul baseerub. „Flesh“ seda reeglit mingil määral eirab ning on üsna konkreetse meeleseisundi ja hetke kirjeldus.

„Laulu demo valmis möödunud talvel, mil elus oli väga ärev ja muutlik aeg. Improviseerisin palju ja tihti jõudes enamasti väga tugevalt kordustel põhineva, pisut passiivse ja monotoonse muusikani. Tagantjärele seostan seda igatsusega mingisuguse sisemise rütmi taastumise järgi,“ räägib ta.

Küsimuse peale, palju ta oma muusikasse hinge paneb, ütleb Irene, et hästi ei tahaks langeda sellesse kaanonisse, mille kohaselt autor iga kord komponeerides oma hinge lahkama hakkab, aga eks see on mingil määral paratamatu.
„Kõige intiimsem on muusikas minu jaoks sõna ja hääl, aga ka teatud tämbraalsed momendid neid ümbritsevas muusikas. Olen üsnagi kontseptuaalse lähenemisega ning armastan nii vormi kui ka erinevate muusikastiilidega katsetada ja ümber käia üsna nahaalselt,“ räägib ta.

Irene lisab, et tunneb, et hakkas end vahepeal muusikuna liiga tõsiselt võtma, mistõttu on moonbugi puhul väga oluline see, et kollektiivne loomeprotsess oleks muuhulgas ka lõbus. See ei tähenda, et seal hinge vähem oleks, pigem vastupidi!

Nõuandeid, kuidas maandada ärevust

• Irene ütleb, et ärevusega on tema jaoks nii, et niipea kui ta jõuab mingil määral seda tundma ja maandama õppida, siis see muudab oma kuju ja olekut. „Minu ärevust aitab maandada enamasti igasugune füüsiline tegevus ja värske õhk – jalutamine, taimede istutamine, trenn. Kui parasjagu pole aga võimalik liikuda või õue minna, siis mul on sellisteks puhkudeks võtmehoidja küljes ruubiku kuubik, mida lahendada,“ räägib ta.
• Marliis lisab, et teadagi tuleb ärevus välja siis, kui on vaja teha endale midagi väga olulist. Ja oh seda muret, kui oled see “tubli tüdruk”, kelle jaoks kõik on oluline. „Aga mind on lisaks füüsilisele aktiivsusele aidanud ka lihtsalt enda üle nalja tegemine ja teistes inimestes peituva headuse nägemine,“
• Ookeani puhul aitab äreva ja paha tuju vastu üks hea uinak ja amps magusat.

Kuula ka moonbugi uut singlit “Spring”!