Avaleht Eesti elu Mõttekoda leppis kokku tegevustes koolide huvitavamaks muutmisel
Mõttekoda leppis kokku tegevustes koolide huvitavamaks muutmisel

Mõttekoda leppis kokku tegevustes koolide huvitavamaks muutmisel

Foto: Matti Paglant
Foto: Matti Paglant

Tartus reedel peetud Huvitava Kooli mõttekojas pakuti ideid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata ning lepiti kokku tegevustes, mida huvirühmad ehk kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad, kogukond ning riik saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid.

Mõttekojal osalenud nõustusid, et koolide huvitavuse hindamine peab olema paindlik, kuna oluline on säilitada koolide omanäolisus.

“Kuigi iga kool võib olla huvitav erineval moel, leiti siiski ka näitajaid, mida saab kasutada kõikide koolide puhul. Näiteks milline on huvirühmade rahulolu kooliga, kui avatud on kool kaasamaks lapsevanemaid ja kogukonda, kui palju tehakse koostööd teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, mil määral on õpilastel võimalik teha valikuid õppekavas ja huvitegevustes,” rääkis algatuse Huvitav Kool kommunikatsiooni koordinaator Sandra Lillemaa.

Mõttekojal osalenud leppisid kokku 2014. aasta konkreetsetes tegevustes ja kelle vastutada on ühe või teise tegevuse läbiviimine. Näiteks leiti, et peab kaardistama, kui rahul ollakse kooliga praegu ehk määrata lähtekoht, millelt kool saab edasi areneda, jagada süsteemselt koolide häid kogemusi ja koostada nende põhjal praktilisi juhendmaterjale vähemedukatele koolidele, muuta üksteise tundide vaatlemine õpetajate igapäevaseks praktikaks ja palju muud. Kõigi huvirühmade ühine vastutus on tekitada ja hoida üleval arutelu sellest, milline on huvitav kool ja kuidas sinna jõuda.

Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul põhineb Eesti kooli senine edu kogu taasiseseisvumisaja vältel paljuski koolide võimele olla õppiv organisatsioon. „Saavutatud edu hoidmiseks peame tunnistama, et kahekümne aastaga on muutunud vajadus ja võimalused motiveerida õppimist ja õpetamist,“ põhjendas Liblik kokkulepitud tegevuste vajalikkust.

Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis toimunud mõttekojas osales ligi 70 inimest, kes esindasid algatust toetavaid organisatsioone. Nende hulgas oli kodanikualgatuste eestvedajaid, õpetajaid, õpilasi, koolijuhte, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid, ettevõtjaid, lapsevanemaid ning Huvitava Kooli nõukoja liikmeid. Toimunud mõttekoda oli järjekorras juba teine sel aastal. Esimeses Huvitava Kooli mõttekojas määratleti huvitava kooli mõiste, tunnused ning tehti ettepanekuid, mida peaks tegema, et Eesti kool oleks huvitav.

Algatus Huvitav Kool on ellu kutsutud, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääled. Eesmärk on motiveerida koole, lapsevanemaid ja kogukonda koostööle, muuta koolides toimuv nähtavaks ja tõsta esile neid, kes juba on kooli edukalt huvitavamaks teinud.

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga