Muusika- ja balletikool sai nurgakivi
Täna pandi pidulikult nurgakivi Tallinnasse kerkivale muusika- ja balletikoolile, kus hakkavad järgmise aasta 1. septembrist kõrgetasemelist muusika- ja tantsuharidust saama Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilased.
Koolile asetasid nurgakivi haridusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin, Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Jaan Mäe ja kooli direktor Timo Steiner.
Kristi Vinter-Nemvaltsil oli suur rõõm asetada nurgakivi hoonele, kus peagi saavad muusika- ja tantsuhuvilised õpilased omandada kooliharidust ja tegeleda oma meelisharrastusega. „Valmib kaasaegne, spetsiaalselt muusika ja tantsuõppe eripära arvesse võttev maja. Usun, et uus õppekeskkond saab olema innustuseks ja inspiratsiooniks kogu kooliperele,“ tõdes Vinter-Nemvalts.
Kati Kusmini sõnul on uue ühendkooli näol tegemist unikaalse hoonega, kus hoone funktsioonid on hajutatud krundi äärtesse ja selle keskele tekib ainulaadne avatud aed. „Maja on projekteeritud nii, et õpilastel oleks mugav seal liikuda ja õppekeskkond oleks loominguliseks tööks sobiv. Hoone keskel olev vaikne ja rahulik aed annab võimaluse sügavaks mõtisklemiseks otse kesklinna südames,“ ütles Kusmin.
Hoone siseaeda „Vaikuse aed“ sobiva kunstiteose leidmiseks korraldas RKAS konkursi, et muuta avalik ruum esteetilisemaks. RKAS sõlmib võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 110 000 eurot (lisandub käibemaks).
Loodava hoone pindala on 23 860 ruutmeetrit, mis jaguneb nelja maapealse ja ühe maa-aluse korruse vahel. Hoonesse on planeeritud õppesaalid, stuudio, palju väikeseid muusika erialaklasse, üldharidusklassid ja spordikeskus. Kooli sisearhitektuuril on kaks kontseptsiooni: avalik ja kooli pool. Enamik avalikke funktsioone kandvaid ruume, nagu kontserdisaalid, auditooriumid, raamatukogu, kohvik ja ujula, aga ka kõik suuremate pillidega muusikaõppeklassid, asuvad esimesel korrusel.
Hoone läänetiivas paiknevad lisaks saalidele ja auditooriumitele balleti harjutussaalid ja administratiivsed ruumid. Muusika erialaklassid paiknevad kahes külgtiivas ja üldharidusklaasid hoone idatiivas. Klasside vahel paikevad koridori liigendavad puhkenurgad avanevad siseaeda. Hoone lõunatiiva viimasel korrusel asuvad ka ühiselamu magamistoad. Maa-alusel korrusel hakkab asuma salvestusstuudio, mis vajab ühtlasi nii massiivset kandekonstruktsiooni kui ka suletud perimeetrit.
„Tänane sündmus on nagu kolmkõla. Kolm Tallinna väga head muusika- ja tantsuvalla kooli saavad pärast pikka ootamist kaasaegsed ruumid ja liituvad muusika- ja balletikooliks ehk MUBA-ks. On väga hea meel, et mitu korda viiruse tõttu edasilükkunud nurgakivisündmus toimus päeval, mil kool saab esitleda ka oma värsket logo, mille on loonud Mart Anderson ja mis kannab sama saladust, nagu muusika- ja tantsukunstid isegi,“ kommenteeris Timo Steiner.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone projekteerisid arhitektuuribürood Atelier Thomas Pucher ja 3+1 Arhitektid. Sisearhitektuuri autoriteks on T43 sisearhitektid ja maastikuarhitektuurse lahenduse autoriteks Tajuruum.
