28. septembril ehk 100 aastat pärast aktiivse nõmmelase Elvi Pirgi sündi avati temanimeline mälestuspink aadressil Rännaku puiestee 1, mis on küüditatute mälestusmärgi vahetus läheduses.
Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis avaldas siirast tänutunnet, et Nõmmel on elanud inimene, kelle põhimõttekindlusest ja sirgjoonelisusest on alguse saanud mitmed tänaseni olulised traditsioonid. „Mul ei ole kunagi olnud au Elvi Pirgiga kohtuda, kuid temast räägitud lood on niivõrd paeluvad, et tema erakordsuses ei saa hetkekski kahelda. Loodan, et meie seas leidub ka täna inimesi, kes kannavad edasi Elvi Pirgi vaimsust ja mõttelaadi,“ rääkis Šillis.
„Mäletan, kuidas Elvi Pirk talle omasel moel Nõmme Rahu kiriku uksest sisse astus ja otsekoheselt teatas, et ta ei tulnud pihile, vaid tal on üks mõte. Mõte korraldada Tartu rahu mälestusteenistust,“ meenutas Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander enne pingile õnnistuse andmist.
Tseremoonial edastas Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse esimees Urmas Arike kultuuriloolase Piret Loide saadetud mälestusi ja meenutusi Elvi Pirgist kui sõbrast ja kaasteelisest. Teiste seas jagas mõtteid ja põgusat kokkupuudet Elvi Pirgi ja tema abikaasaga arheoloog Mati Mandel.
„Päev on kargelt isamaaline,“ sõnas ajaloolane ja muinsuskaitsja Leho Lõhmus kokkuvõtvalt. „Panime lilled ja küünlad Pirgi hauale Metsakalmistul. Kõik on nii, nagu ta ise oleks soovinud,“ lisas Lõhmus.
Elvi Pirk oli Eesti vabadusaadete kandja, muinsuskaitse- ja gaidiliikumise tegelane ning Nõmme Heakorra Seltsi aktiivne liige. Tema eestvedamisel rajati Pääsküla küüditatute mälestusmärk 14. juunil 1991. Samuti toimuvad tänase päevani 2. veebruaril tema eestvedamisest alguse saanud Tartu rahu mälestusteenistused EELK Nõmme Rahu kirikus.
