Non Grata lõi Pärnusse Ukraina kunstnike residentuuri! Al Paldrok: igal inimesel on parem olla võõral maal erialaspetsialistina
Sõda on meie lähedal, see puudutab meid kaudselt, aga ikkagi ainult ukrainlased võitlevad selles II maailmasõja aegses ajahüppes vene tankide ja katjuushadega, mille reaalsus on seal vastav meie vanavanemate kogetuga 1940ndatel. Eesti performance kunstnik ja Non Grata kunstirühmituse juht Al Paldrok ehk Anonymous Boh usub, et igaüks peab siin raskes geopoliitilises olukorras andma oma osa. Nii sai loodud Pärnu Loovlinnakusse Ukraina kunstnike residentuur. „Igal inimesel on parem olla võõral maal erialaspetsialistina ja kunstnikul loovisikuna kunsti luues kui põgenikekeskuses redutada,“ ütleb ta.
Inimkond siiski ei ole arenenud Euroopa tõekspidamiste tasemele
Al Paldrok tõdeb, et tema uskus siiani, et tänapäeva inimene on juba arenenud tasemele, kus nn „päris sõda” enam ei toimugi – see on asendunud info- ja kübersõjaga, territooriumid jaotatakse ringi eelkõige maailmaturu piiridele vastavaks ja tsivilisatsioonide kokkupõrkes võidu märgiks heisatud rahvuslippude asemel laiuvad hiiglaslikud MCDonaldsi, Gazpromi, Kentucky Fried Chickeni ja Wallmarti massiivketid.
“Vene Impeeriumi brutaalne vägivald ja primitiivne praktika näitab, et inimkond ikkagi ei ole arenenud idealistlikus Euroopa ühiskonnas valitsevate tõekspidamiste tasemele ja see on vast kõige meeltmurendavam,“ nendib ta.
Al lisab, et muidugi on alati ka vastupidiseid reaktsioone – futuristid eelmise sajandi alguses kuulutasid, et tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid ning väitsid, et, „Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!“. Futuristide liikumise katkestas esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega, näiteks Futuristide esimese manifesti koostaja Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti liitus Mussolini fašismiga.
Kunstil on tervendav ja teraapiline funktsioon
Al Paldroki sõnul aitab sõja ajal kunst sügavaid tundeid väljendada – just sellega kunst tegelebki. „Kui meie isiklikku probleemi süübida piisava põhjalikkusega, muutub see üldinimlikuks. Mida üldinimlikemate probleemidega me tegeleme, seda rohkemate inimesteni sõnum jõuab ja maailm muutub. Samm sammult,“ ütleb ta.
Sõja ajal aitab kunst sügavaid tundeid väljendada – just sellega kunst tegelebki.
Kunstil on ka oma tervendav, teraapiline funktsioon, nii tegijale, kui vaatajale. Võimalus teadvustada oma madalaid kirgi ja linnatänavate asemel elada need välja lavalaudadel või ka virtuaalmaailmas aitab kaasa kogu ühiskonna vägivallatusele ja tsiviliseeritusele. Publiku puhul on see tervenemine võimalik samastumise kaudu.
Al Paldrok selgitab, et me loome ruume konteksti ja kohaspetsiifiliste toimingutega. „Me ei planeeri tegevusi ette, me elame hetkes, genereerime eksperimentaalses ruumis uusi ideid, saame inimestele lähedale, esitame ebamugavaid küsimusi, neilt, kogu ühiskonnalt. Mõistame, et poliitika ja muud korporatiivsed struktuurid on lihtsalt mängud, mida inimesed mängivad, nendele mõtlemata. Inimesed loovad ühiskonna lõksu, lepivad kokku reeglites ja mängivad siis kaasa, end täielikult hõivates. Me mängime oma performance’des pealiskaudselt samu mänge, ehitame üles just selle hetke miniühiskonna mudeli, kuid me esitame küsimusi ja seame seal toimuva kahtluse alla. See on alati otsene reaktsioon sellele, mis on meie ümber, sees ja väljas,“ selgitab ta.
Non Grata on korraldanud mitmeid sõjavastaseid protestiaktsioone
Rahu on Al Paldroki sõnul elamine nii, et saaksid öösel rahulikult magada. „Praeguses Ukraina ekstreemsituatsioonis standardid muidugi muutuvad. Sõja teisel päeval korraldasime Non Grataga New Yorgi konsulaadi ees koos kohalike anarhistidega performatiivseid sõjavastaseid protestiaktsioone. Me oleme performeerinud Jeju saarel Jaapani meres USA sõjaväebaaside vastu, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko piiril Tijuana piiripunktis 5000 Lõuna-Ameerikast saabunud põgeniku ja Trumpi saadetud vastuvõtukomitee – 5000 USA trooper’i vahel helikopterite ja pisargaasi, nutvate laste kaoses. Eri riikide parlamentide ees Euroopas ja Aasias, Taevase Rahu väljakul Hiinas, Wall Streetil New Yorgis jne,“ toob ta näiteid.
Ta rõhutab, et mis kunagi ei muutu, on see, et me oleme alati kohal, selles hetkes, selles paigas, kõik koos. Maailm liigub ja muutub läbi aja ja ruumi.
Pärnu Loovlinnakusse sai loodud Ukraina kunstnike residentuur
Non Grata lõi ka Pärnu Loovlinnakusse Ukraina kunstnike residentuuri. Al Paldrok selgitab, et kindlasti maailma metropolides tehtud protestiaktsioonid aitavad kohalikule probleemile tähelepanu juhtuda, aga Eestisse naastes on hoopis teine reaalsus ja võimalus aidata kaasa sõjapõgenike igapäevastele probleemide lahendamisele. „Igal inimesel on parem olla võõral maal erialaspetsialistina ja kunstnikul loovisikuna kunsti luues kui põgenikekeskuses redutada,“ usub ta.
Pärnu Loovlinnak ajaloolises õlletehases on suhteliselt uus institutsioon ja nii eraldati ühe ateljeede korpuse tiiva residentuuriks. Al Paldrok usub, et igaüks peab siin raskes geopoliitilises olukorras andma oma osa ja eeskujusid pole vaja kaugelt otsida: tema vend võttis näiteks oma korterisse Tallinna kesklinnas Kassisabas ühise köögi ja vannitoa peale sõjapõgenikest Ukraina perekonna – moslemitest Krimmi tatarlased ja elab nüüd rõõmsalt koos nendega ühikaelu.
Kunst on muidugi universaalne keel ja piirid on loomeinimeste vahel vertikaalsed. Ukrainlased alustavad koostööd kõigi teiste residentidega. Ruumides töötavad hetkel statsionaarsetes ateljeedes USA kunstnik Steve Vanoni maali, Ott Piibemann siiditrüki-, Karol Kallas raamatutrüki, Sven Kivisildnik luuleraadio, Georg Litvinov 3D modelleerimise, VJ, laser ja videomappingu, tuletantsu ning Taje Paldrok installatsiooni alal. Neile lisanduvad suvel uute välisresidentidena muusik Mathieu Sylvestre Prantsusmaalt, graafik Danny Gonzalez USAst, maalija Sofie Sun Melbournest, Austraaliast, aktivist Bevon St-Louis Brewster New Yorgist, moekunstnik Polet Guzmán Puerto Ricost, Maija Kivi ja Mari Lapinsalo Soomest jpt. Nende kõigi koostöös vallanduv kreatiivenergia täidab Loovlinnaku suve. Ukrainast tulevad esimestena helilooja, laulja ja kunstnik Aina Vilberh, kultuurikorraldaja ja kuraator Daria Boichenko ja maalikunstnik Mattilda Zvolinska. Plaanime Pärnusse püstitada Ruslan Kurti monumentaalinstallastiooni “Uksed”, mis kajastab sõda ja inimsuhteid.
Residendid osalevad meie Pärnu festivalidel Graafika In ja Diverse Universe ja Fideofestil, loovad siin teoseid ja koostööprojekte teiste kunstnike ja linnakodanikega.
