NON GRATA SUUR FESTIVALIPÄEV! Mentaalne turbulents Pärnus

Süda laulab. Eriti laulab ta, kuna korraldatakse sündmusi heitmaks valgust pimedasse nurka surutud kunstile – graafikale. Ja Pärnus sütitatakse IN Graafika festivali raames iga-aastaselt mõnes nurgas avastamist-väärt graafikakunsti kohal tuled. Diverse Universe performance-festival tõi siia kokku nii Eesti kui ka välismaised kunstnikud. 12 tundi kestnud festivalipäev ühendas nii IN Graafika näituste avamise kui ka Diverse Universe performance-festivali. Ja kui performatiivne kunst või graafika üksi alati ei suudagi kõnetada, siis need omavahel liites tekkis mingi imelikult sobiv sümbioos, midagi kõigile. Jäädes üldpildis noortele orienteerituks aga ühildades nad vanade klassikutega. Mida sisaldab endas üks selline kunsti täis päev Pärnus?

Festivalipäev algas Nikolai tänaval, 90date Eestis (performatiivse) kunsti skenel möllanud klassiku Jaan Toomiku ava-performance’iga. Ja mulle tundub, et see on üks hea näide, kuidas kergelt pöörase ja tiheda kavaga kunstipäevaga algust teha – kajakaid kandev rulluiskudel, kõlar kaelas ja fallos peas kunstnik uisutamas ümber aedikus inimeste. Samas ei saa öelda, et see kunstniku varasema loominguga kursis inimesi shokeerinud oleks ja sõnum ise… oli hea.

Futuristlikus Pärnu Keskraamatukogu hoones avati nii graafilise disaini kui ka graafika näitused ning raamatukogu ees Leonhard Lapini installatsioon ’’Stupa’’. Jüri Arraku 85. juubeli tähistamiseks on Linnagaleriis avatud retrospektiivne graafika näitus. Seda mahukat elutöö ekspositsiooni alustab hästi kunstniku enda humoorikate kommentaaridega autoportree. Ja teoste paigutamise eest võib igal juhul koolis viie panna, sest näitus on ülesehitatud kronoloogiliselt ja nii kulgen sujuvalt läbi linnagalerii ruumide, nagu loeksin päevikut.

Ebatraditsiooniliselt on vana restorani ruumidesse saanud endale kodu Tex-Mex galerii, kus on parasjagu käimas apokalüptiline Anonymous Boh’i ja Leonhard Lapini näitus.

Endla teatris avati klassiku, graafik Vello Vinna näitus. Lühikeseks performance etteasteks kehastub Esplanaadi ja Nikolai tänava nurgal vanem mees puuseeneks… See on Jüri Ojaver. Istub laua taha ja loeb paar prohvetlikku rida. Inimesed plaksutavad ja elavad kaasa, elagu seened!

Vastukaaluks kõigele toimunule avaneb Pärnu Kunstnike Majas veel üks näitus, kus saab hetkeks lihtsalt ilu nautida. Tegu on Eesti naisgraafiku Marju Mutsu 80 mäletusnäitusega, mida iseloomustab naiselikkus, õrnus ja hingemaailm. Mäletusnäituse avab südamlik sissejuhatus, kus tutvustatakse nii Marju Mutsut, kui teiste näitusel osalevate kunstnike (Herald Eelma, Mati Vaitmaa, Marju Bormeister, Jüri Arrak, Marje Üksine, Naima Neidre, Silvi Liiva ja Yyhely Hälvin) töid. Sealse väljapaneku puhul tajun eriti, kuidas kunsti, eriti peene tehnikaga graafikateoste puhul on oluline ruum, kuhu need paigutuvad. Ja oma töödes pigem naiselikku ilu taotlenud Mutsu kunst sobib sinna valatult.

Unes kõndimine Loovlinnakusse

TEMA grupi “UNENÄGU” performance-walk viib inimesed kunsti saatel edasi Pärnu Loovlinnakusse. Natuke nagu mingi imelik grupiliikumine. Aga lahe. Eesotsas välivoodisse aheldatud magava tüdrukuga, võrksukkades ingli, saatana, deemonite ja koeraga(??). Rahvast nii spontaanselt tänavatelt liikumise sees kaasata (või kaasa haarata) on alati kuidagi efektsem, kui nn. staatiline performance.

Pühavaimu tänav, liikuvas seltskonnas on juba viiskümmend inimest. Kunstnikud grupist karjuvad ‘’Tulge kaasa kui julgete,’’ peale mida kuulen kõrvaloleva restorani lauast kommentaari ‘’Head jobud,’’ ja resoneerun sellel hetkel rohkem selle karja jobudega. Loovlinnakusse jõudes tervitavad suured seinamaalid – esindatud on nii läti graafik Paulis Liepa, kui ka tänavakunstnik Edward Von Lõngus oma esimese teosega Pärnus. Seinamaal on Lõngusele Bernt Notke ‘’Surmatantsu’’ teosest inspireerunud, aga seekord uutmoodi teostusega. Ja surmatantsu motiiv on ju relevantne, sest surma ees olemegi kõik võrdsed – nii jobud kunstirongkäigul, kui ka nende kriitikud.

Vanasse õlletehasesse sobituvat tänava- ja alternatiivkunsti jagub loovlinnakus avastamiseks veelgi. Parasjagu käib live spray painting kanvastele, iga nurga peal on erinevaid lahedaid installatsioone – Paul Rodgers, Elo Liiv, Ahti Seppet, Steve Vanoni jt. Üheks huvitavamaks näiteks on Stencibility kleepsukaubik, mille sisse on tekkinud peegel-laega esoteeriline näitus (kureerijateks underground-kunstnike rühmitus Ajuokse).

Kui inimesed on jõudnud loovlinnakus uudistada TEMA grupi näitust, iseehitatud õuegaleriis tervikinstallatsiooni “Ühe une nägu – teretulemast oneironaudid” ja end vaikselt sisse seada, jätkub Diverse Universe festivali kava. Õhtut alustavad kunstnikud Kiwa ja Henry Hütt. Kõlab “Ernesaks’’. Muusika tekib, kui kollane traktor veab paartkümment kassetilinti läbi kõlaritesse ühendatud helipeade. Rahvas seisab liikumatult liikuva masina kõrval ja kuulab põnevusega. DJ Traktor.

Sellele järgnevad kaootilisemad Soome performance-kunstnike etteasted. Alustuseks tvistiga pöörane burlesk (Maija Kivi (FIN)), mis algab pruutkleidis enda küljes olevaid voolikuid imedes ja lõppeb punases pesus. Selle üle ringis arutades selgus, et performance tekitas kahetised tunded – “seksikas, aga kõhe.’’ Teine soome artist (Ilkka Pitkänen (FIN)) peab formaalselt kõnepuldis kõnet. Ta riputab pintsaku nagisse, paneb ette sigareti ja valab kõnepuldi süütevedelikuga üle. Selgub, et süütevedeliku asemel süütab bensiin siiski oluliselt kiiremini. Pult süttib sellest hoolimata ja kui varem mainisin kaootilisust, siis lõpuks valab kunstnik ennast süütevedelikuga üle ja ütleb sarkastiliselt koni hambus “Elu kahjustab tervist’’.

Performatiivse kunsti etteastetele paneb punkti aga oma Pärnu-based Non Grata performanciga “Mental Turbulence”. Olemas on kõik üheks provokatiivseks performance’iks – signaalid, efektsed kostüümid, värviline toss, tuli ja tants, vesi ja alastus. Liikuval taevatrepil kastab põllega vihmamees üle poolpalja paari. Tõde armastab varjatust. Nende ilus organiseeritud kaos naelutab kogu loovlinnaku end vaatama. Ühelt küljelt on tunne nagu vaataksin maailma lõppemas, aga naudiksin seda samal ajal. Tekibki täielik vaimne turbulents.

Järelvõnkena tundub, et saingi vist nädala jagu kunsti ühes päevas. Nii pöörast, kui ka rahustavat. Edasi, Pärnu.

Autor: Lisette Mikkus

Fotod: Alar Raudoja, Elise Ellermaa, Urmas Luik, David Wilkinson