Noorsooteater ja lavakooli tudengid avavad Juhan Liivi meis ja meie kujutlustes
Eesti Noorsooteatris valmistatakse ette uue aasta esimest uuslavastust, 15. jaanuaril esietenduseni jõudvat EMTA lavakunstikooli 30. lennu bakalaureuselavastust „Sihtisid pole sel sillal” – Juhan Liivi elul ja loomingul põhinevat sõnalis-pildilist poeesiat.
Juhan Liiv on autor, kes kõnetab ka tänapäeva noori oma ajatu värskuse, vaimukuse, tundeteravuse, läbi- ja ettenägelikkusega. Keskmine kirjandustundja tabab end Liivi loomingusse põhjalikumalt süüvides ikka-jälle küsimas: kas me ikka tunneme Liivi elu ja loomingut, kas tunneme päriselt ja tegelikult? Lavastuse vaatamise järel on märksa kindlam tunne küsimusele jaatavalt vastata.
Lavakunstikooli 30. lennuga loodava lavastuse aluseks on Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu. Lavastaja Mirko Rajase sõnul on see ka lavastus Juhan Liivist meis ja meie kujutlustes, Liivi loomingu mõtestamisest ja tõlgendamisest, lahti mängimisest ja kujutluspiltide edasiarendamisest. Liivi tekstide ja näitlejamängu koosmõjus moodustub sellest üks poeetiline sõnalis-pildiline tervik.
„Tegemist omamoodi monolavastusega, mille peategelaseks on üks ja ainus Juhan Liiv, kes ka ise visuaalteatri vahendite abil päriselt lavale tuleb, kuid kes mängu käigus lahustub eri osisteks kolmeteistkümne lavakunstikooli näitleja vahel,” rääkis lavakunstikooli tudengitele nukuanimeerimist õpetanud Mirko Rajas. „Visuaalteatrivahendite kasutamine võimaldab meil luua ja lahti mängida reaalsetele situatsioonidele lisaks ka meeleseisundeid ja metafüüsilisi ruume, milles kirjanik viibib – see aitab meil asetada ta situatsioonidesse kõrvaltvaatajana, kuid säilitada siiski ka aktiivse kohalolu.”
Koos lavastajaga tekstikompositsiooni loonud Indrek Koffi sõnul pärineb enamik laval kõlavaid sõnu, lauseid, värsse ja tekstilõike Juhan Liivilt, tema luulest, proosatekstidest ja kirjadest. Omalt poolt on lavateksti koostajad näpuotsaga lisanud analüüsi ja Liivi kaasaegsete mälestusi.
„Lavastuse tegijaid on kõige rohkem tunda tekstide valikus ja kompositsioonis. Lavastust luues oleme püüdnud jõuda võimalikult lähedale Juhan Liivi loomingu ja isiksuse tuumale – see on olnud raske, aga ilus teekond,” ütles Koff.
Kirjandusteadlane Jüri Talvet on öelnud, et Juhan Liiv on hääl sügavast Eestist. „Kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu, kui oleme sattunud sellele sillale, millest räägib Liiv varajases luuletuses „Kaks ilma”. Sillale, millel sihte ei ole.”
Mängivad EMTA lavakunstikooli 30. lennu näitleja õppesuuna üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma ja Mark Erik Savi.
Stsenaariumi autorid Mirko Rajas ja Indrek Koff, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Emil Kallas, liikumisjuht Hanna Junti, helilooja Markus Robam.