Pärnu Fideofest suunab pilgud tulevikku
Sel aastal toimus Fideofest Pärnu muuseumis ja Pärnu Loovlinnakus juulis-augustis rahvusvaheliste programmide, töötubade ja skriiningutega. Programmid on vaatajatele tasuta. Skulptor, performance-kunstnik ja graafik Al Paldrok selgitab, et näitamisele tulid kõige uuenduslikumad, provokatiivsemad ja põnevamad filmi- ja videoteosed kogu maailmast.
Ajalugu
Paldrok toob välja, et iga-aastasel Pärnu Filmi ja Videofestivalil Fideofest täitus 2023. aastal 25 aastat. Ta lisab, et Pärnu Filmipäevade ja Jaak Lõhmuse nime ja käe all oli festival Mai Kinos toimunud veel varemgi, juba alates 1996. Käimalükkav idee oli 90ndatel kaotada tollal väga määratletud ja institutsionaalsed piirid filmi- ja videokunsti, narratiivse ja kontseptualismi, proffide ja profaanide ning kunstnike ja kinofriikide vahel.
„See energeetiline pluralism väikesel territooriumil – hierarhiate ümberlükkamine ja selgeksrääkimine, ühisosa või konfrontatsiooni määratlemine – oli tollasel Eesti audiovisuaalmaastikul enneolematu nähtus ja tekitas tänapäeva mõistes üsna uskumatuid reaktsioone. Raivo Kelomees lõi selleks eesti keelde koguni uue termini: fideofest.“
Kontseptsioon ja teemakäsitlus: Leitmotiiv “Certain is Tomorrow”
“Certain is Tomorrow” (CiT) eesmärk on Paldroki sõnul arendada detsentraliseeritud rahvusvahelisi loomevõrgustikke, algatada dialoogi Euroopa kunstnike ja lavastajate ning festivalide vahel, luua uusi liite ja sõprussuhteid, mis võivad viia valdkonna kasvu ja jätkusuutlikkuse suunas.
„Arutelu lähtepunktiks on sotsiaalne ja majanduslik ebakindlus ning vajadus leida viise, kuidas jätkata edasiliikumist hoolimata suurtest ühiskondlikest/keskkonnamuutustest, eesmärgiga jagada ideid ja luua uusi viise loominguliste projektide läbiviimiseks kogukondadele kohalikul, riiklikul ja riiklikul tasandil nii Euroopas ja ülemaailmsel tasandil,“ räägib ta.
Paldrok lausub, et “Certain is Tomorrow” eesmärk on näidata, et väljakutsetest ülesaamisel on koostöö, ressursside jagamise ja kollektiivsete tegevuste kaudu võimalusi positiivsete muutuste esilekutsumiseks.
Ta lisab, et kuus Euroopa kunstnike filmifestivali teevad koostööd: ART-VIFF Prantsusmaalt, Visualcontainer Itaaliast, Giorgos Efthimiou Kreekast, Sociedad Cultural RMO Hispaaniast, Naked Forms Tšehhist ja Academia Gustaviana Selts MTÜ Eestist, et korraldada linastusi ja debatte meie tuleviku üle. CiT projekti eesmärk on ka ühendada marginaalsed ja ebasoodsas olukorras olevad piirkonnad, et luua uusi sõlmpunkte ja vältida võimalikke tulevasi kriise.
„Kasvavate kriiside ajal tahame suunata pilgu sellele, milline oleks kultuuri, filmi ja kunsti tulevik – kui uus normaalsus, mis pakub positiivseid, rikastavaid ja harmoonilisi kujutlusi, unustamata seejuures meie minevikku ning seda, mis toimib meie ümber ja motiveerib.
Soovime ergutada kõiki osalema, julgustada kohtumisi ja luua kasvulava uutele ideedele. Sotsiaalne kaasatus tähendab igaühe loovuse suurendamist ja oleme veendunud, et see viib meid tänu kollektiivsele ja eeskujulikule struktureerimistegevusele parema ja avatuma tuleviku poole,“ leiab ta.
„Harsh Noise“
14. augustil esitasid Loovlinnaku Black Box Galeriis Marianne M. Kim ja Will Bond Pärnu residentuuri jooksul valminud videoteost “Harsh Noise”, millele sekundeerisid Joseph Ravensi ja Eerik Sedriku live-etendused.
Paldrok selgitab, et “Harsh Noise” süveneb heli-, video- ja esituskunsti töötlemata ja filtreerimata valdkonda. Eerik Sedriku eksperimentaalsete helimaastike ankurdatud näitus uurib müra kui vistseraalse kogemuse piire. „Sedriku looming esitab kuulajatele väljakutse tiheda, abrasiivse helikeskkonnaga, mis kutsub esile moonutuste kaootilise ilu. Seda auditoorset rünnakut täiendavad videoetenduskunstnikud Marianne M. Kim Phoenixist ja Will Bond Albanyst (USA) dünaamilise visuaalse narratiiviga. Nende koostöös valminud videoesinemised ristuvad digitaalse manipuleerimise ja elava tegevusega, luues kaasahaarava kogemuse, mis kõrvutab müra intensiivsuse liikumise sujuvusega. “Harsh Noise” on mõtlemapanev uurimus heli, pildi ja esituse suhetest digiajastul, sunnib publikut mõtlema sensoorse taju põhiolemuse üle.“
GALERII: Arvo Sailev, Taje Paldrok
